Firmad kiirustavad võidu börsile

Ei loe ei langevad aktsiaturud, Kreeka võlakriis, USA võlalimiit ega Hiina inflatsioon - aktsiate avalike esmaemissioonide hulk kasvab kiiremini, kui osati loota. Paraku on tekkinud olukord, kus turusituatsioon on muutunud 180 kraadi ja firmad on sunnitud börsile tulekut edasi lükkama.

Turud ei soosi IPOsid. Ainuüksi selle aasta teises kvartalis on vähemalt 720 ettevõtet teatanud enda plaanist tulla börsile, nende hulgas ka Groupon ning Beijing Jingneng Clean Energy. Bloombergi andmetel koguvad need ettevõtted börsidelt üle maailma 67 miljardit dollarit. Viimati võisime näha rohkem IPOsid ühes kvartalis 2007. aasta viimase kolme kuu jooksul, kui ühtekokku 794 ettevõtet avalikustas enda börsile tuleku soovi.

IPOde populaarsus on seda üllatavam, sest näiteks MSCI Worldi indeks on mais saavutatud kolme aasta tipust kukkunud ligi 8%. Samal ajal on näiteks Hongkongis kõigi suuremate IPOde hinnad, peale viie, kukkunud, samas kui Hiina inflatsioon on tõusnud viimase kolme aasta tippu.

USA aktsiaturgudel on firmade aktsiad sel aastal tõusnud keskmiselt 3% pärast IPOt, mis ei ole mingi suurepärane näitaja. Abi ei ole olnud ka internetifirmadest, mille mulli kardetakse ja kus LinkedIn tõusis näiteks üle kahe korra esimesel päeval ning Venemaa suurim otsingumootor Yandex kallines 55%.

Tähtis on ajastus. Jama on ka Euroopas, kus IPOde arv on tõusnud 2008. aasta tasemele, kuid tühistamiste arv on lausa 2006. aasta tasemel. Sel aastal Euroopas läbi viidud 69 IPOst koguni 36 aktsiat kauplevad allpool IPO-hinda. Selle aasta suurima IPOga maha saanud Glencore, mis kogus 10 miljardit dollarit, on kukkunud 10% IPOst alates.

Seega võib järeldada, et paljud firmad on liialt optimistlikult suhtunud majanduskeskkonda ja ei osanud ette näha, et turusituatsioon võib nii järsult halvaks pöörduda. IPO puhul on alati üks peamisi tegureid ajastus, mistõttu võib majanduse paranedes loota veelgi suuremale IPO-sajule.