Tekkinud varjatud hinnatõusu oht

„Nüüd, kus lõpeb kohustus näidata kõrvuti hindu nii kroonis kui euros, võib kaupmeestel tekkida kiusatus ümardada seni kroonihindadel põhinenud veidrad eurohinnad lähema kümne või viiekümne sendini. See võib mõnel pool kaasa tuua varjatud hinnatõusu. Loodan siiski, et enamus kauplejaid peab kinni ausa hinnastamise kokkuleppest ja ei hakka nüüd hindu tarbijale kahjulikus suunas „mugavamaks“ ümardama,“ rääkis Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse juht Piret Suitsu, pannes siiski tarbijatele sündamele, et lähema paari kuu jooksul võiks oma rahakoti huvides hindade suhtes tähelepanelikum olla.

Ehkki seadus selleks enam ei kohusta, on paljud kaupmehed siiski teatanud valmisolekust näidata hindu  kroonides aasta lõpuni, mis ühest küljest aitab inimestel toodete-teenuste maksumust paremini mõista, teisalt aga lükkab edasi eurorahaga harjumist. „Tõsi on, et aeglasemad kohanejad eelistaksid kauem näha hindu kõrvuti mõlemas vääringus. Seda näitab ka teiste riikide, näiteks Slovakkia kogemus. Eesti puhul räägib ka keeruline vahetuskurss selle kasuks, et inimesed vajavad kohanemisel ehk kauem aega ja abi. Kevadel teabekeskuse poolt läbi viidud uuring näitas, et just mõlemas vääringus hindade kuvamist peeti kõige kasulikumaks abimeheks, väga paljud rehkendasid eurosid ka kalkulaatoriga või muu abivahendiga kroonidesse ümber. Paraku suutis eurode väärtusi kroonides meelde jätta vaid väga väike osa inimestest, iga kümnes,“ nentis Suitsu, ent lisas, et kui kroonihinnad endiselt silme ees, lükkub paratamatult edasi ka lõplik uue rahaga kohanemine.

Ehkki see võib veel keerukas tunduda, peaksid inimesed siiski püüdma mõelda eurodes. Teabekeskuse kevadise uuringu kohaselt olid inimesed, kes eurohindu pidevalt krooni ümber ei rehkenda, oluliselt sagedamini uue vääringuga kohanenud.  „Et vältida ostude tegemisel liigset ajakulu ja tajuda hindade erinevust, oleks aeg tasahaaval loobuda kroonidesse ümber arvutamisest, vähemalt väiksemate ostude puhul. Suuremate ostude, näiteks tehnika või kinnisvara puhul on täna veel kindlasti loomulik, et tehingu väärtuse täpsemaks mõistmiseks arvutatakse see vanasse rahvusvaluutasse ümber. Nii on see seni ka mitmetes vanemates euroriikides,“ märkis Suitsu. „Igapäevasest ümberrehkendamisest loobunud tajuvad lihtsamini, kui suur on vahe 90-sendisse või 1-eurose hinna puhul ning oskavad märgata hinnatõusu ka kohtades, kus nüüdsest enam kaht hinda ei kuvata,“ rääkis ta ning pani tarbijatele südamele, et lisaks eruohindadega kohanemisele peame hakkama mõistma ka euromüntide väärtust.“Meie uuringu kohaselt on inimestel raske harjuda tõsiasjaga, et metallraha on nüüd palju väärtuslikum kui varem ning seega kiputakse münte ning müntides hindu alahindama.“

Et oma rahakotis paremini orienteeruda, tuleks Suitsu arvates pere eelarve teha eurodes ning seada endale näiteks päevased või nädalased kululimiidid, mida ületada ei tohi, et kuu lõpuni kenasti toime tulla. "Nii harjume oma pere iseloomuliku toidukorvi hinnavahemikuga ning ka sellega, kui palju võime kulutada olmekaupadele, kui tihti käia kontserdil või väljas söömas," märkis ta. Kevadise uuringu kohaselt olid endale eurodes kululimiidi seadnud umbkaudu 10% eestimaalastest. Euro kasutuselevõtt muutis poeskäimise sagedust harvemaks ja pani kulude üle arvestust pidama umbes 15% inimestest. Kaardiga maksmine kasvas varakamate inimeste seas, odavama kauba otsimine, kuluarvestuse pidamine ja limiidi seadmine puudutasid enam aga inimesi, kelle pere sissetulek on alla 766 euro ehk 12 000 krooni.