Elukutselised maksupetturid annavad kordusetendusi

Tänase Äripäeva luubiloos kirjeldatakse, kuidas käibemaksupettused on kolinud kütuse-, luksusautode ja vanametalliärist kullamüüki, kus mahud on viimase pooleteise aastaga kasvanud kümme ja enamgi korda.

Äripäeva meelest on lubamatu, et üht ja sedasama skeemi kasutavad kurjategijad süstemaatiliselt erinevates valdkondades ning riigil puudub ettenägelikkus seda ennetada ning võimekus neid takistada.

Tegu on justkui pidevalt kostüüme vahetava, kuid liikmeskonnalt sama rändtrupi kordusetendustega, mida keegi näha ei soovi, kuid mille mahavõtmiseks või keelustamiseks ei jätku tsensoritel jõudu.

Kaua võib? Argument, et petturid on nutikad ja alati üks või kaks sammu riigist eest, ei veena antud juhul kahel põhjusel. Esiteks on petuskeem sisuliselt sama, kasutusel juba aastaid ning muutunud on vaid pettuste valdkond. Teiseks, paljud skeemi kasutajad ehk petturid on tõenäoliselt ühed ja samad näod.

Äripäev on mitu korda kirjutanud, kuidas skeemitades lüpsid kütuseturul tegutsevad maksupetturid riiki igal aastal vähemalt 45 miljoni euroga ning riik vaatas seda jõuetult pealt. Eelmisel aastal algatatud seadusemuudatustega püütakse neid skeeme nüüd takistada, kuid vastava augu lappimine võttis aega mitu aastat ning hinnanguliselt võis riigile kaotsi läinud raha hulk küündida vähemalt saja miljoni euroni. Tõsi, teema võeti tõsiselt käsile, kuid küsimus, miks nii kaua venitati, on jäänud.

Seetõttu püsib oht, et ka kullaaugu lappimiseks kulub aastaid. Samad petturid on nüüd kolinud uutele jahimaadele. Tänavu veebruari seisuga oli maksuamet reastanud tervelt 68 probleemset äriühingut. Kullaäri puhul on summad esialgu väiksemad, kuid need on näiteks viimase kahe aastaga kasvanud ligi 20 korda. Hämara taustaga ettevõtjad pööritavad kulda valdavalt Eestis, kuna mujal on vastavad reeglid juba praegu tihtilugu karmimad.

Sarnaselt kütuseturu maksupettustega on nende äripartneriteks lugupeetud firmad. Kõik kolm suuremat turuosalist tunnistavad kahtlase kullamüügi probleemi, ent enda sõnade järgi valivad partnereid väga hoolikalt. Oma äripartnereid nad aga avalikustada ei soovi. Maksuamet on omakorda tunnistanud, et ka turuliidrite klientide hulgas on pettureid. Kuigi ettevõtja ülesanne ei ole kuritegude ennetamine või paljastamine, tekitab olukord eetilisi küsitavusi. Kui ilmnes, et üks juhtivaid kütusemüüjaid Olerex kasutas maksupetturite vahendatud kütust, olid nad sunnitud avalikkuse ees vabandama.

Oht saada petuparadiisiks. Praeguse süsteemiga jätkates kasvab oht, et Eestist saab petuskeemide paradiis. Sest mida raskem on maksupettusega tegeleda Euroopa Liidus tervikuna, seda tõenäolisemalt otsitakse ühenduse sees riike, kus regulatsioon on veel pettusi soosiv.

Maksupettuste vältimiseks ei ole lahendust vaja kaugelt otsida. Selleks on pöördmaksustamine, mille on lahendusena heaks kiitnud ka suuremad turuosalised. Sellisel juhul maksaks sisuliselt viimane tehingu lüli käibemaksu otse riigile.

Praegu kasutavad pöördkäibemaksu 11 Euroopa Liidu riiki, nende hulgas näiteks Eesti naabrid Soome ja Rootsi. 1. jaanuarist rakendati selline meede ka Eestis vanametalli sektorile, kuid selle rakendamist mujal alles kaalutakse. Samal ajal edasi liikuva maksupetturite rändkaravani peatamiseks on aga tarvis tegusid.

Autor: ÄP