Kuidas tõsta Eesti IT-hariduse konkurentsivõimet?

IT-spetsialistide järele on nii Eestis kui ka kogu maailmas suur nõudlus. Tihedas konkurentsis kukuvad paljud välja, sest nende teadmised või kogemused on ühekülgsed või spetsiifilised. Et noored Eesti IT-töötajad püsiksid konkurentsis, on vaja rohkem siduda akadeemiline õpe rahvusvaheliste ja tootjate sertifitseerimiseksamitega, mis on võrdväärne mõõdupuu üle maailma.

Eesti IT-spetsialistide taseme ühtlustamiseks võiks sertifitseerimiseksamite sooritamine muutuda IT-õppetöö ja eriala iga-aastase arengu osaks. Sertifitseerimine jääb paljudel juhtudel ka raha taha, sest enamik tootjaeksameid on tasulised. Üks lahendus on integreerida see rohkem IT-õppekavadesse, võimaldades tudengitel sertifikaatide omandamist õpingute käigus kas tasuta või tavapärasest soodsamalt.

Üha rohkem tööandjaid küsib IT-spetsialiste palgates ja hinnates sertifitseerimistunnistusi, mis on ka levinud argument ametikõrgenduse pakkumisel. Kui kõige enam kritiseeritakse koolis õpetatava vähest rakendatavust, siis sertifitseerimine aitab seda probleemi oluliselt leevendada, pakkudes väga konkreetsete väljunditega ettevalmistust. Kuna erinevad sertifikaadid toetavad konkreetseid ametipositsioone, on need heaks võimaluseks karjääri ülesehitamisel.

Sertifikaat võib tööle kandideerimisel olla lausa eeltingimus. Ent mõnel juhul tuleb vastav eksam sooritada näiteks katseaja jooksul. Samas on ka neid ettevõtteid, kelle jaoks sertifitseeritud tööjõu olemasolu on kvaliteedimärk, mida nad kasutavad teenuste turunduses.

Kuigi õppekavade kohandamine on aeganõudev, on võimalik seada IT-haridus paremasse kooskõlla tööturu tegeliku vajadustega näiteks täiendõppemoodulite abil. Samuti ei saa eeldada, et koolipingist astuvad välja täiuslikud professionaalid, kes edaspidi täiendõpet ei vaja - sertifitseerimine on ja jääb ka valdkonna tööandjate jaoks väga oluliseks personali harimisel.

Eesti IT-haridus muutuks märksa konkurentsivõimelisemaks, kui noored teadvustaksid rohkem sertifitseerimise olulisust ja ülikoolid teeks senisest enam koostööd erinevate eksamite pakkujatega. Eestis on akadeemiline haridus üha tugevamini põimunud praktilise elu ja tööandjatega, mistõttu noorte väljavaated selles sektoris kõrgelennulist karjääri teha ainult paranevad.