Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tallinki suurim konkurent - nafta

    Tallinki kolmanda kvartali majandustulemusi võib pidada suhteliselt neutraalseteks, need langesid üldjoontes ka turu ootustega kokku. Mõistagi loodavad investorid näha kasumireal plussmärki, kuid Tallinki puhul peab rõhutama selle ala tugevat sesoonsust, mis mõjutab oluliselt nii tulusid kui ka kulusid.
    Kontserni auditeerimata konsolideeritud käive käesoleva majandusaasta kolmandas kvartalis oli 209,5 miljonit eurot, mida on 7,1 miljonit eurot ehk 3,5% rohkem kui eelmise majandusaasta kolmandas kvartalis.
    Edenemist näitas firma ka teistes valdkondades, sest suurem käive saavutati väiksema reisijate hulgaga. Kaubaveoteenuste müük kasvas 4,2 miljonit eurot ehk 17,1% ning piletitulu 2,6 miljonit eurot ehk 5,2%. Piletitulu reisija kohta suurenes 1,9 euro võrra ning restoranide ja poodide tulu reisija kohta 1,1 euro võrra, mis on vastavalt 8,1% ja 2,0% rohkem kui aasta tagasi.
    Nagu mainitud, tuli ettevõttel tunnistada ka reisijate arvu vähenemist - aastaga kukkus reisijate arv 2,7% võrra, 2 098 356ni. Tallinki teatel avaldas reisijate arvu langusele mõju kampaaniate ja pakkumiste taktika erinevus teise ja kolmanda kvartali kuude vahel.
    Siiski ei ületanud Tallinki müügitulude kasv kolmandas kvartalis sama perioodi kulude kasvu, mille tulemusena suurenes kahjum firma tegevusest kolmandas kvartalis võrreldes eelmise majandusaasta sama kvartaliga.
    Kõige enam mõju kulude kasvule avaldas suur kütuse hinna tõus. Kontserni kütusekulud suurenesid majandusaasta kolmandas kvartalis võrreldes eelmise majandusaasta kolmanda kvartaliga 10,3 miljoni euro võrra. Tallinki kasutatav laevakütuse hind tuleneb 1protsendilise väävlisisaldusega kütteõli (1% fuel oil) hinnast maailmaturul, mis kolmandas kvartalis oli keskmiselt 33% kõrgem kui mullu samal perioodil, teatas firma juhtkond.
    Kütuse hinna tõusule leevendust otsiv Tallink on vähemalt osa kuludest edasi kandnud reisijatele, millest teatati juba mai lõpus. Kuna laevafirma kvartal lõppes maikuuga ja lisatasu hakkas kehtima alates juunist, siis lisaraha kajastub alles firma neljandas kvartalis. Saab näha, kui palju see lisa 2 eurot reisija pealt aitab, kuid näiteks eelmise aasta neljanda kvartali reisijate arvu alusel teeniks Tallink juba lisatasu pealt üle 5 miljoni euro.
    Mõned võivad küll karta, et 2 eurot kõrgem pileti hind võib reisijaid ära peletada, kuid juuli tõestas, et nii ei ole läinud. Laevafirma vedas juunis 10% rohkem reisijaid, mis tähendaks niigi suuremale sissetulekule veel ümmarguselt 160 000 eurot lisaks.
    Seega on jätkuvalt Tallinki tegevust enim mõjutav tegur kütuse hind, mitte mõni konkurent. Just selle põhiteguri tõttu tuli taas vastu võtta puhaskahjum. Tallinki finantstulude ja -kulude, maksude ning kulumi eelne kasum (EBITDA) langes 22,7 miljoni euroni, mida on 24% vähem kui aasta tagasi. Terve majandusaasta ehk 9 kuu peale on Tallinki EBITDA 68,4 miljonit eurot, mida on miljoni võrra rohkem kui aasta tagasi.
    Firma kolmanda kvartali auditeerimata konsolideeritud puhaskahjum küündis 7,3 miljoni euroni, samas kui aasta tagasi teeniti 3 miljonit eurot puhaskahjumit, seega kasvas puhaskahjum 144% võrra. Üheksa kuuga on firma teeninud 15,6 miljonit eurot puhaskahjumit, mida on samas vähem eelmine aasta samal ajal teenitud 20,6 miljonist eurost.
    Tallinki kolmanda kvartali ärikasum enne kütusekulu oli 3,1 miljonit eurot, kuid kütus tõi 10,3 miljonit eurot lisakulu, mistõttu ärikasum kukkus -7,2 miljonini. Üheksa kuu kokkuvõttes on firma kütuse lisakulu tõttu kaotanud 21,1 miljonit eurot, samas kui ärikasum on kõigest miljoni euro võrra suurem.
    Investorid kvartalitulemusi päris omaks ei võtnud, sest ilmselt loodeti ikkagi kasumit. Laevafirma aktsia kaubeldi reedel börsil 0,27% kallimaks, aktsia sulgus 0,730 eurol.
    Jätkuvalt on Tallinkil kukil suur laen ning edasine edu sõltubki sellest, kuidas suudetakse teenindada oma võlga, maandada senisest märksa tõhusalt kütuseriske (ilmselt saaks piletihindu veelgi tõsta, sest teised ettevõtted ei paku piisavalt konkurentsi) ja tagada, et raha voolab ettevõttesse. Viimasel neljal-viiel aastal on loodetud vaid ühe kvartali tulemustele, mis aasta kokkuvõttes firma plussi viiks.
  • Hetkel kuum
Paul Künnap: Soome ja Rootsi võidujooks terase pärast annab Eestile õppetunde
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Inteli aktsia odavnes pärast nõrga prognoosi avaldamist
Tehnoloogiaettevõte Intel avaldas neljapäeval selle aasta esimese kvartali tulemused, mis ületas Wall Streeti ootuseid aktsiakasumi puhul, kuid müügitulu jäi eeldatust väiksemaks.
Tehnoloogiaettevõte Intel avaldas neljapäeval selle aasta esimese kvartali tulemused, mis ületas Wall Streeti ootuseid aktsiakasumi puhul, kuid müügitulu jäi eeldatust väiksemaks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Teabevara on nagu ülikool
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Uuring: Eesti ettevõtja muretseb ellujäämise pärast rohkem kui lätlane või leedukas
Eesti ettevõtted elavad endiselt Balti riikide suurima sisemajanduse koguprodukti languse meeleolus ja on majanduse aeglustumise kontekstis ellujäämisotsuste pärast rohkem mures kui naaberriigid, selgub SEB uuringust.
Eesti ettevõtted elavad endiselt Balti riikide suurima sisemajanduse koguprodukti languse meeleolus ja on majanduse aeglustumise kontekstis ellujäämisotsuste pärast rohkem mures kui naaberriigid, selgub SEB uuringust.
Bolti president: ametnikele valmis eelnõude saatmine on normaalne Bolt pelgab ärimudeli suurt muutust
Ametnike jaoks eelnõude valmis kirjutamises pole midagi erakordset, ametnikke tulebki aidata, ütleb intervjuus Bolti president Jevgeni Kabanov, kelle töö on muu hulgas lobistamine Eestis ja Euroopas.
Ametnike jaoks eelnõude valmis kirjutamises pole midagi erakordset, ametnikke tulebki aidata, ütleb intervjuus Bolti president Jevgeni Kabanov, kelle töö on muu hulgas lobistamine Eestis ja Euroopas.