Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Parts soovis kasutada minu teadmisi
Kõrvalleheküljel olevas artiklis mainitud poole miljoni kroonine nõue jäi vaidlustamata, kuna ettevõte nõude vaidlustamisvõimaluse ajal enam ei tegutsenud. Samas pole D2D ka selle nõudega kunagi nõustunud, sest meie hinnangul oli see alusetu, kuna konkurentsiamet oli seadust meelevaldselt tõlgendanud. Isegi kui kõnealune nõue oleks aktsepteeritud, ei ole ettevõttes tehtud muudatustega mitte kuidagi võlausaldaja huve kahjustatud, kuna sellega ei ole vähenenud teenindusettevõtte niigi olematu vara.
Juhin tähelepanu, et sääraseid kohtuvaidlusi ja eriarusaamu konkurentsiametiga on nii ASil Eesti Post, ASil Express Post kui ka paljudel teistel, kes on pidanud konkurentsiametiga asju ajama. Seega ei ole D2D juhtum millegi poolest esilekerkiv.
Eesti Posti nõukokku määrati mind, et kasutada minu üle 12aastast postiteenustealast kompetentsust. Mitte kuskil mujal maailmas ei ole hakkama saadud sellega, millega sai hakkama D2D, kes pakkus üleriigilist konkurentsi riiklikule postisüsteemile kirjateenuste valdkonnas.