Kaupmehed suurde keskusesse enam löögile ei pääse

Viru Keskuse juhatuse liige Ants Vasar ütles, et kauplusepinna üürimisest huvituvaid küsijaid on iga päev. Huvi oli olemas ka kehvemal ajal, paranenud majanduskeskkonna tingimustes on see aga tunduvalt suurenenud. "Piltlikult öeldes jagub soovijaid lausa teise Viru Keskuse jaoks, kusjuures üürnikke saaks ikkagi valida," nentis Vasar.

Samas seisus on Kristiine Keskus ja Rocca al Mare Kaubanduskeskus. Nende juhatuse liige Mati Pops kinnitas, et mõlemad keskused on 100% ulatuses välja üüritud.

Seven Real Estate'i konsultant Marko Kivirand möönis, et Tallinna tippkeskustes reaalset vaba ruumi (tühja, fassaadiga pinda) praegu ei ole. "Küll aga ei tähenda see, et huvitava ja uudse kontseptsiooni puhul seda tekitada ei saa," lisas Kivirand. Ta märkis, et see ei ole küll tavapärane, aga võib ette tulla, et mõnes keskuses on probleemne üürnik, kes sobivatel tingimustel välja vahetatakse, või vajab mõni kaupmees vähem pinda. Viimase olukorra puhul võib juhtuda, et pind jagatakse kaheks, kui see arhitektuuriliselt võimalik on.

Uus Maa Kinnisvarabüroo äripindade maakleri Indrek Palmi sõnul toimub üürnike vahetus kaubanduskeskustes märkamatult ja kiiresti, et vältida tühje vaateaknaid. Väga heade kaubanduspindade pakkumisi kinnisvaraportaalidest üldjuhul ei leia, sõnas Palm. Suurenenud nõudluse tõttu on kinnisvarabüroodel kaubanduspinda otsivad kliendid olemas. Üürnikku vahetada soovivale omanikule on pakkuda erinevaid ettevõtteid.

Uute üürnike andmebaas on kaubanduskeskustel endilgi olemas. Ants Vasar ütles, et pideva suhtluse tulemusel on neil välja kujunenud üha uuenev andmebaas huvitavatest kauplustest/kaubamärkidest ja operaatoritest.

Muudatusi kaubanduspindade üürnike hulgas tehakse sellele vaatamata siiski harva. Kaubanduskeskused on Vasara sõnul uuendustest ja uutest tulijatest huvitatud, kuid vahetused nõuavad investeeringuid nii üürile andjalt kui ka üürnikult. Ta lisas, et Viru Keskuse pinnad on antud üürile pikaajaliste lepingutega, mistõttu polegi üürnike vahetamine enne lepingute lõppemist võimalik.

Nii on pinda otsival kauplejal reaalselt tühje pindu võimalik leida alles teise ja kolmanda ringi kaubanduskeskustes, kinnitas ka Marko Kivirand.

Kaubanduspindade üürihindade ja viimase aasta hinnatõusu kohta annavad asjaosalised vastakat infot. Kõrgeimad üürihinnad ulatuvad 70 euroni/m2.

Kaubanduskeskused ise viimase aasta üürihindade võimaliku tõusu kohta infot ei anna. Küsimusele vastatakse lakooniliselt, et hinnad on muutunud lähtuvalt sõlmitud lepingutest.

Kaubanduskeskustes pindu üüriva Elisa müügiosakonna juht Tiit Metsa tunnistas, et hinnad on tõusnud, kuid täpsemalt selgitas ta vaid, et hinnatõus on olnud korrelatsioonis elukalliduse tõusuga.

Seven Real Estate'i konsultant Marko Kivirand arvas, et hinnad märkimisväärselt tõusnud ei ole. Pigem on kaubanduskeskused loobunud hinnasoodustuste tegemistest. Üürihinna suurus varieerub tema sõnul olenevalt asukohast keskuses, pinna suurusest ja otstarbest ning ka pinna kujust. Hinnakäärid võivad tema andmetel olla suured - tippkeskuste pindade keskmine üürihind on vahemikus 10-32 eurot/m2.

Uus Maa Kinnisvarabüroo äripindade maakleri Indrek Palmi väitel ulatuvad üürihinnad kohati 70 euroni/m2. Vaatamata sellele on vabanevale pinnale kohe uus üürnik olemas. "Languse möödudes on keskuste omanikud asunud kaubanduspindade üürihindu julgelt tõstma. Üürnikud, kes hinnatõusuga kaasa minna ei suuda, vahetatakse välja," teatas Palm karmi tõdemuse.

Kliendid, kellel on korrektne äriline taust ja hea idee.

Viru Keskuse kontekstis on valiku aluseks üürniku kaupluse sobivus keskuse kontseptsiooni ja sihtkliendiga. Samuti mängib rolli kaubamärgi tunnustatus ja tuntus. Tegu peab olema majanduslikult ja oskusteabelt tugeva operaatorfirmaga.

Reaalne pinna üürimise võimalus tekib siiski alles siis, kui seoses olemasolevate lepingute lõppemisega mõni koht vabaneb.

Üldsõnaliselt öeldes on jätkuvalt oodatud uudsed kontseptsioonid või ärid, mis ei ole samas linnaosas esindatud.

Suurtes keskustes on kindlad kontseptsioonid ja tegevusvaldkonnad ning nende järgi valitakse, milliseid kauplejaid ostukeskusesse võetakse.