Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Standard kavatseb kahjumile selja pöörata

    Baltikumi ühel suurimal mööblitootjal Standardil on selja taga kaks rasket aastat – 2009 ja 2010.

    “Kui näiteks elukondliku mööbli eksport 2010. aastal näitas 10%-st kasvu, siis projektimööbel oli vastupidi languses,” rääkis Veskimägi ja lisas: “2009. aasta oli mõnevõrra parem, sest siis lõpetati veel neid objekte, mida alustati buumi lõpus. 2009 uusi projekte ei alustatud ja siit ka 2010. aasta tulemus.”
    Standardi 2010. aasta kahjumi süvenemine võrreldes 2009. aastaga oli Veskimägi sõnul ootuspärane. “Suuremad tagasilöögid eksportturgudelt saime Hollandist -65%, Lätist -57% ja Rootsist -41%,” loetles ta. Olulist nõudluse paranemist büroomööbli järele ei oota Veskimägi ka lähiaastatel.
    Möödunud aasta sundis Standardit ka koondama. Standardi juht nimetas koondamist paratamatuks, kuna polnud võimalik ette näha, kui sügavale kriis jõuab. “Meil toimusid koondamised kolmes etapis. Kui käive kukkus rohkem kui kaks korda, siis koondasime umbes veerandi töötajatest.”
    Samas seilab Standard peale langusaastaid 2011. aasta algusest alates taas veidi kõrgemal laineharjal – Standardi esimese poolaasta müük oli 5,4 miljonit eurot ehk rohkem kui poole võrra suurem kui 2010. aastal ja veerandi võrra suurem kui 2009. aastal. Ettevõte on jõudnud kasumisse. “Oleme hetkel rahul ekspordiga, välja arvatud ekspordiga Lätti ning Leetu ja müügiga Eestis,” märkis Veskimägi.
    Standard on sel aastal sisustanud hotelle Tallinnas ja Pärnus, aktiivsus on kasvanud ka Skandinaavia ja Ida-Euroopa turgudel. “On kasvanud päringute hulk Venemaalt ning oleme avastamas enda jaoks Ukraina turgu,” selgitas Standardi juht ja lisas, et koostööd on tehtud ka Soome suurarendajatega korteriprojektide sisustamises.
    Pärast Thulema kaubamärgi soetamist Standardi konkurendiks kerkinud Kitmanile oli 2010.aasta hea, kiitis ettevõtte juht Ilo Rannu. “Võib öelda, et kõik seatud eesmärgid said hästi tugeva varuga täidetud. Kasumieesmärk oli ainuke, mis täidetud ei saanud,” selgitas Rannu ja lisas, et kasumieesmärk jäi täitmata, kuna turg oli võrreldes 2008. aastaga kukkunud 80% ning Kitmani Läti ettevõte Kitman SIA suigutati ajutiselt nn talveunne.
    Rannu kiitis, et aastad 2009. ja 2010. on olnud Kitmanile julgete plaanide ja otsuste aastad ning ajal, mil teised tõmbasid majandusraskustega võideldes koomale,tegeles Kitman turuosa juurde võitmise ja tegevuse laiendamisega. Kitman laiendas tegevust kolmes suunas – ühiskondlik mööbel, bürookeskkondade arendamine ja töötuste sisustamine. Näiteks on Rannu sõnul ehitatud kalatööstusi ja tehtud külmhoonete lahendusi ning see suund on hästi käima läinud.
    Nagu Standardil on ka Kitmanil 2011. aasta esimene pool läinud kui lepase reega. “Käibe kasv oli esimesel poolaastal umbes 45% ja ka kasumi kasv on olnud märkimisväärne,” ütles Rannu ja lisas, et eriti hästi läheb praegu Soome ja Prantsusmaa turgudel.
    Ka teiselt poolaastalt oodatakse sarnast edu ning kavatsetakse teha suuremaid investeeringuid. “Teeme koos EASiga sel aastal ära tehnoloogiainvesteeringu ja arendame ekspordiplaani,“ ütles Rannu. Investeeringu suurus saab olema 1 miljoni eurot.
    TAUST
    Standard *Standardi 2010. aasta eelarve nägi ette 7,9%-st müügimahu kasvu. Tegelikult jäädi esimesel poolaastal eelarveülesandest maha ligi 42% ning teisel poolaastal 33%. Standardi müügikäive oli 2010. aastal 115,9 miljonit krooni (ehk 32% väiksem kui 2009. aastal) ning aasta lõpetati 15 miljoni kroonise kahjumiga, mis oli 2,8 miljoni krooni võrra suurem 2009. aastal saadud kahjumist.*2011. aasta müügiplaan näeb ette käivet 12 miljonit eurot ning kasumisse jõudmist.*Standardi 2010. aasta majandusaast aruandes kirjutati 2011. aasta kohta, et sisendhindade tõusu tõttu on plaanis aasta teises pooles toodete hindu tõsta ja seeläbi kasumisse jõuda.*2011. aastal planeerib Standard investeerida 162,5 tuhat eurot.
    Kitman*2010. aasta käive oli 103 miljonit krooni (28% vähem kui 2009. aastal)*Puhaskahjum 2,86 miljonit krooni (2009. aastal 2,1 miljonit krooni)60% kaubast läks ekspordiks (2009. aastal 56%). Suurimad ekspordiriigid – Soome, Prantsusmaa, Rootsi, Läti.
  • Hetkel kuum
Paul Künnap: Soome ja Rootsi võidujooks terase pärast annab Eestile õppetunde
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Inteli aktsia odavnes pärast nõrga prognoosi avaldamist
Tehnoloogiaettevõte Intel avaldas neljapäeval selle aasta esimese kvartali tulemused, mis ületas Wall Streeti ootuseid aktsiakasumi puhul, kuid müügitulu jäi eeldatust väiksemaks.
Tehnoloogiaettevõte Intel avaldas neljapäeval selle aasta esimese kvartali tulemused, mis ületas Wall Streeti ootuseid aktsiakasumi puhul, kuid müügitulu jäi eeldatust väiksemaks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Teabevara on nagu ülikool
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Uuring: Eesti ettevõtja muretseb ellujäämise pärast rohkem kui lätlane või leedukas
Eesti ettevõtted elavad endiselt Balti riikide suurima sisemajanduse koguprodukti languse meeleolus ja on majanduse aeglustumise kontekstis ellujäämisotsuste pärast rohkem mures kui naaberriigid, selgub SEB uuringust.
Eesti ettevõtted elavad endiselt Balti riikide suurima sisemajanduse koguprodukti languse meeleolus ja on majanduse aeglustumise kontekstis ellujäämisotsuste pärast rohkem mures kui naaberriigid, selgub SEB uuringust.
Bolti president: ametnikele valmis eelnõude saatmine on normaalne Bolt pelgab ärimudeli suurt muutust
Ametnike jaoks eelnõude valmis kirjutamises pole midagi erakordset, ametnikke tulebki aidata, ütleb intervjuus Bolti president Jevgeni Kabanov, kelle töö on muu hulgas lobistamine Eestis ja Euroopas.
Ametnike jaoks eelnõude valmis kirjutamises pole midagi erakordset, ametnikke tulebki aidata, ütleb intervjuus Bolti president Jevgeni Kabanov, kelle töö on muu hulgas lobistamine Eestis ja Euroopas.