Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Standard kavatseb kahjumile selja pöörata
Baltikumi ühel suurimal mööblitootjal Standardil on selja taga kaks rasket aastat – 2009 ja 2010.
“Kui näiteks elukondliku mööbli eksport 2010. aastal näitas 10%-st kasvu, siis projektimööbel oli vastupidi languses,” rääkis Veskimägi ja lisas: “2009. aasta oli mõnevõrra parem, sest siis lõpetati veel neid objekte, mida alustati buumi lõpus. 2009 uusi projekte ei alustatud ja siit ka 2010. aasta tulemus.”
Standardi 2010. aasta kahjumi süvenemine võrreldes 2009. aastaga oli Veskimägi sõnul ootuspärane. “Suuremad tagasilöögid eksportturgudelt saime Hollandist -65%, Lätist -57% ja Rootsist -41%,” loetles ta. Olulist nõudluse paranemist büroomööbli järele ei oota Veskimägi ka lähiaastatel.
Möödunud aasta sundis Standardit ka koondama. Standardi juht nimetas koondamist paratamatuks, kuna polnud võimalik ette näha, kui sügavale kriis jõuab. “Meil toimusid koondamised kolmes etapis. Kui käive kukkus rohkem kui kaks korda, siis koondasime umbes veerandi töötajatest.”
Samas seilab Standard peale langusaastaid 2011. aasta algusest alates taas veidi kõrgemal laineharjal – Standardi esimese poolaasta müük oli 5,4 miljonit eurot ehk rohkem kui poole võrra suurem kui 2010. aastal ja veerandi võrra suurem kui 2009. aastal. Ettevõte on jõudnud kasumisse. “Oleme hetkel rahul ekspordiga, välja arvatud ekspordiga Lätti ning Leetu ja müügiga Eestis,” märkis Veskimägi.
Standard on sel aastal sisustanud hotelle Tallinnas ja Pärnus, aktiivsus on kasvanud ka Skandinaavia ja Ida-Euroopa turgudel. “On kasvanud päringute hulk Venemaalt ning oleme avastamas enda jaoks Ukraina turgu,” selgitas Standardi juht ja lisas, et koostööd on tehtud ka Soome suurarendajatega korteriprojektide sisustamises.
Pärast Thulema kaubamärgi soetamist Standardi konkurendiks kerkinud Kitmanile oli 2010.aasta hea, kiitis ettevõtte juht Ilo Rannu. “Võib öelda, et kõik seatud eesmärgid said hästi tugeva varuga täidetud. Kasumieesmärk oli ainuke, mis täidetud ei saanud,” selgitas Rannu ja lisas, et kasumieesmärk jäi täitmata, kuna turg oli võrreldes 2008. aastaga kukkunud 80% ning Kitmani Läti ettevõte Kitman SIA suigutati ajutiselt nn talveunne.
Rannu kiitis, et aastad 2009. ja 2010. on olnud Kitmanile julgete plaanide ja otsuste aastad ning ajal, mil teised tõmbasid majandusraskustega võideldes koomale,tegeles Kitman turuosa juurde võitmise ja tegevuse laiendamisega. Kitman laiendas tegevust kolmes suunas – ühiskondlik mööbel, bürookeskkondade arendamine ja töötuste sisustamine. Näiteks on Rannu sõnul ehitatud kalatööstusi ja tehtud külmhoonete lahendusi ning see suund on hästi käima läinud.
Nagu Standardil on ka Kitmanil 2011. aasta esimene pool läinud kui lepase reega. “Käibe kasv oli esimesel poolaastal umbes 45% ja ka kasumi kasv on olnud märkimisväärne,” ütles Rannu ja lisas, et eriti hästi läheb praegu Soome ja Prantsusmaa turgudel.
Ka teiselt poolaastalt oodatakse sarnast edu ning kavatsetakse teha suuremaid investeeringuid. “Teeme koos EASiga sel aastal ära tehnoloogiainvesteeringu ja arendame ekspordiplaani,“ ütles Rannu. Investeeringu suurus saab olema 1 miljoni eurot.
TAUST
Standard *Standardi 2010. aasta eelarve nägi ette 7,9%-st müügimahu kasvu. Tegelikult jäädi esimesel poolaastal eelarveülesandest maha ligi 42% ning teisel poolaastal 33%. Standardi müügikäive oli 2010. aastal 115,9 miljonit krooni (ehk 32% väiksem kui 2009. aastal) ning aasta lõpetati 15 miljoni kroonise kahjumiga, mis oli 2,8 miljoni krooni võrra suurem 2009. aastal saadud kahjumist.*2011. aasta müügiplaan näeb ette käivet 12 miljonit eurot ning kasumisse jõudmist.*Standardi 2010. aasta majandusaast aruandes kirjutati 2011. aasta kohta, et sisendhindade tõusu tõttu on plaanis aasta teises pooles toodete hindu tõsta ja seeläbi kasumisse jõuda.*2011. aastal planeerib Standard investeerida 162,5 tuhat eurot.
Kitman*2010. aasta käive oli 103 miljonit krooni (28% vähem kui 2009. aastal)*Puhaskahjum 2,86 miljonit krooni (2009. aastal 2,1 miljonit krooni)60% kaubast läks ekspordiks (2009. aastal 56%). Suurimad ekspordiriigid – Soome, Prantsusmaa, Rootsi, Läti.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.