Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Raasuke: andsin kõik

12. august 2011, 07:09

Augusti lõpus tõmbab Erkki Raasuke oma selja taga kinni ukse pangas, kus ta on töötanud 17 aastat, olles üheks selle ülesehitajaks Balti riikides.

"Kõik, mis mul anda oli, ma ka andsin ja midagi suurt kraapima ei jää," ütleb Swedbanki grupi finantsjuhi kohalt lahkuv Raasuke.

Tänahommikune (üleeilne - toim) teade Teie Swedbankist lahkumise kohta oli suur üllatus ja tundus, nagu oleks see juhtunud üleöö.

Seda peab võtma komplimendina, kui tundus, et juhtus üleöö. Muudatuste ettevalmistamine on meil käinud juba poolteist kuud ja järelikult on uksed ja aknad pidanud ning midagi pole välja lekkinud. Nii peabki olema.
Kui 2009. aastal uus meeskond moodustati, siis mõne liikme kohta oli teada, et järgneva 2-3 aasta jooksul tuleb tal teha ilmselt järgmine samm. Üks nendest oli kindlasti Håkan, kes tuli juhtima Baltimaid. Oli arvata, et ta teeb seda tööd mõne aasta (Håkan Bergist saab nüüd uus riskijuht – toim).
Mina ei olnud tollal oma plaanidega väga kõvahäälne – see ei oleks olnud konstruktiivne hakata tööle tulles rääkima oodatavast lahkumisest. Aga perega oli plaan, et elame Rootsis kaks aastat. See sai pikendatud kolmele. Me olime ka teinud otsuse, et tütar läheb kindlasti Eestis kooli. Ja see otsus (jääda või tagasi tulla - toim) oleks tulnud teha järgmisel kevadel.
Nüüd läksid asjad natuke kiiremini. Mitte minust sõltuvalt, aga Michael Wolf plaanis oma meeskonna n-ö remonti ja selle käigus osa positsioone, töidja fookusi muutus.

Nagu aru saan, siis Wolf pakkus Teile ka teisi töökohti?

Jah, päris mitut töökohta pakkus. Minu jaoks oli küsimus, kas võtta järgmiseks kolmeks aastaks uus tõsine commitment või mitte. See ei olnud kerge otsus, aga nii ta sai tehtud. 

Kas tänase hommiku (üleeilne - toim) jooksul, kui Teie lahkumine avalikuks sai, on juba tulnud ka Eestist tööpakkumisi?

(Naerdes) On olnud pigem positiivset tögamist, aga tööpakkumisi pole tulnud. Ausalt öelda väga hea oleks, kui päris kohe ei tuleks ka. Ma ei ole praegu väga hea partner sel teemal rääkima. Täitsa huviga tahaks proovida, et mis tähendab rohkem kui kaks nädalat järjest puhata.
Kuna mul on ka üsna pikalt kestev konkurentsikeeld, siis otsese konkurendi juurde ma tööle lähiajal ei läheks ja ka ei tahaks minna. Kõige sellega kaasneb, et pank on mu eest üsna hästi hoolitsenud. Mul on võimalus natukeseks aeg maha võtta.

No aga mida on Teie kogemustega inimesel Eestis teha kui mitte minna näiteks mõne teise panga juhiks?

Ma ei ole kunagi olnud tööd valides prestiiži peal väljas, vaid mõelnud sellele, mis on töö sisu. Mõnes mõttes olen ma olnud üsna kitsas valdkonnas, ma olen finantsist. Valdavalt olen ma ärisid juhtinud ja need on olnud kaks piiratud aega, kui ma olen finantsjuhina töötanud.
Aga mul on ei ole kahtlustki, et Eestis on mitmeid huvitavaid töid. Ma arvan, et mastaap saab olema varasemast väiksem, aga see ei tähenda, et huvi ja põnevus peaksid olema väiksemad.
Ma olen Indreku (Neivelti - toim) tuules andnud näpu riigipiiri üleseks tööks ja see oleks väga kurb, kui mu tuleviku tegevustega ei kaasneks toimetamist rohkem kui ühes riigis. Reisimise vastu pole mul kunagi midagi olnud, olen teinud seda hästi palju ja suudan seda üsna hästi taluda. Rahvusvaheline nurk oleks küll asi, mida ma näeksin boonusena oma uue töö juures.

Aga kodu jääks ikkagi Eestisse?

Kindel plaan on, et meie põhikodu jääb Eestisse. Eks elus võib tulla mis iganes ette, aga kui ma kunagi pensionile lähen, siis olen kindlapeale Eestis. Ma olen suur Eesti patrioot, mulle meeldib meie maa ja meeldib siin elada.

Kui Te Rootsi läksite, siis kuidas Teid seal vastu võeti? Kuidas Rootsi töökultuur erineb Eestist?

Töökultuur erineb kindlasti. Käitumiskoodid on üsna teistsugused. Samas olen olnud valdkonnas, mis on üsna spetsialisti keskne ja nende inimestega, kellega on vaja suhelda, istud sa suhteliselt lähestikku ja suhtlemine on vahetu. Oma meeskonnaga ei ole ma ise tundnud, et oleks olnud suuri raskusi.
Aga laiemas kontekstis ei ole oma sõnumi edasiviimiseks, mõju saavutamiseks ja asjade tehtudsaamiseks väljakutsetest puudust olnud. See oleks lausvale, kui ma ütleksin, et see on lihtne olnud.

Tuleb see kultuurilistest erinevustest või sellest, et n-ö väike Eesti läheb Rootsit õpetama?

Ei, mingisugust rahvuslikkusel põhinevat suhtumist ma pole kunagi näinud. See on ikka valdavalt kultuuriline erinevus. Lihtsustatult öeldes oleme meie oma ärikultuuris hästi tulemusele orienteeritud, aga selles, kuidas tulemus saavutatakse, oleme üsna tolerantsed.
Aga Rootsis on üsna tähtis ka viis, kuidas sa midagi saavutad. Ja siinses ühiskonnas on ka see võimalus, et käitumisele rohkem tähelepanu pöörata. Olen tunnetanud, et võrreldes varasemaga on tulnud oluliselt rohkem energiat panna sellele, et kuidas ja mismoodi protsess ja vahepealsed sammud välja näevad.

Kas Teie Eestist päritolek on mingi lisaväärtuse ka panga juhtkonnale andnud? Teistsuguse vaate asjadele.

Seda peaks küsima mu kolleegide käest. Ma ise tahaks loota, et on. Niipalju kui ma tean, oleme me olnud Rootsi suurtest pankadest ainus, kus nii juhatuses kui nõukogus on töökeel inglise keel ja vähemalt Baltikumi inimesi ei ole juhtkonna tasemel laua taga olnud. Swedbank on ka rohkem Balti pank kui mõni teine.

Kas kliendil on seoses Teie n-ö tüüri juurest lahkumisega põhjust muretseda, et asjad hakkavad nüüd kuidagi teisiti minema?

Ei ole. Meeskonda ei panda kokku kvoodi, vaid võimete, teadmiste ja oskuste järgi. Kui mina tulin, oli sellel, mis mina endaga kaasa tõin, suur väärtus. Vahepeal on asjad oluliselt paranenud ja nende asjade kriitilisus, mis mina tõin, on mõneti langenud. 
Vaadates aga teiselt poolt – ma loodan, et meie Balti organisatsioonist kasvab järgmine kimp häid inimesi, kes löövad teistes olulistes valdkondades kaasa ja teevad seda palju rohkem ja paremini kui mina. Neid, kes Rootsi poolel ühe või kahe jalaga sees on, on päris palju. Pink on päris pikk.

Mida Te oma Rootsi perioodi juures kõige suuremaks õnnestumiseks peate?

Kui ma vaatan kogu seda aega, mis ma olen Swedbankis olnud, on mul väga raske tuua välja üht-kaht asja. Mida aeg edasi, seda rohkem on kõik tegevused läbipõimunud. Nad on pikemad ja kestvamad protsessid, millel pole alati väga selget algust ega lõppu.
Ja muidugi on nii, et üks sõdur lahinguväljal on mittekeegi. Suuremas organisatsioonis öelda, et mõne asja tegin ära mina üksi, oleks vale ja ka ebaviisakas. Meil on olnud alati meeskonnatöö. Nii, et ma jään selle vastuse võlgu. (Naerdes) Ma ei ole osanud kunagi endale tammepärga kaela riputada.

Aga mis teeb head meelt?

See, kui on juba jupp aega mööda läinud ja ma näen, et mõned asjad, milles ma olen ise käsipidi kallal olnud, toimivad endiselt ja nendest on kasu. See annab väga hea tunde. Aga selle kogemiseks peab minema üksjagu aega edasi.

Kas on midagi, mida oleks võinud paremini teha?

Absoluutselt, see on ju alati nii. Aga mu süda on selle poolest rahul, et vaimset ja füüsilist energiat mul rohkem anda ei olnud. Ma pole kunagi tööd põlanud, aga nii kõvasti pole ma kunagi varem oma elus töötanud – kõik, mis anda oli, ma ka andsin.
Aga iga päev tuleb teha otsuseid, võtta seisukohti ja kõik need ei lähe täppi. Tagantjärgi on lihtne öelda, et midagi oleks pidanud tegema näiteks varem või teisiti. Aga mul ei jää mingit suuremat asja kraapima sellest kahest ja poolest aastast.

Mis kell Te oma tööpäevi Rootsis alustasite?

Olin tavaliselt paar minutit pärast seitset siin. All tehti kohvik kell seitse lahti ja ma olin tavaliselt üks esimesi kliente seal.
Tavapärane töönädal ei piirdunud viie päevaga. Üsna tihti tulin tööle ka nädalavahetusel või tegin tööd kodust. Keskmine nädal oli töötundide poolest kokku kuskil 60-65 töötunni vahel, koos reisimisega rohkem.

Kuidas Swedbank nende kriisiaastate jooksul muutunud on?

Muutus on olnud väga sügav. 2009. aastast on Michaeli tuules koostatud täiesti uus meeskond. Varasema meeskonna viimased kaks liiget lahkuvad nüüd - mina ja Annika Wijkström, kes oli viimasena Venemaa ja Ukraina eest vastutav. Annika läheb pensionile.
Muudatused on valdavalt olnud ettevõtte juhtkonna ja põhistrateegia ümber. Aga väga palju tööd on vaja edasi teha, et nad jõuaksid igasse vajalikku nurka. Baltikum, mis on olnud kõvades tormituultes, on kohanenud üsna kiiresti. Kolleegid on teinud seal väga head tööd.
Kriis oli suhteliselt pehme Rootsis ja siin on vaja paljusid asju n-ö edasi timmida. Selles valguses on uus finantsjuht Göran Bronner superhea valik finantsjuhi kohale. Ta on teinud head tööd riskijuhina. Mul ei ole kahtlust ka, et ta hakkab tegema väga head tööd.

Kas strateegilise juhtimise viimine Rootsi on olnud õige?

Ma arvan küll. Meie suuremad muudatused toimusid 2008 lõpus ja 2009 alguses. Arvan, et see valdkond küll remontimist ei vaja. Võib-olla seal, kus on suurem riigipiiride ülene töö ja kaasamine, õppimine endiselt käib. Aga neid otsuseid, mis on tehtud, ei oskaks ma küll uuesti ja paremini otsustada.

Rääkige palun lühidalt ka panga strateegiamuutusest.

Kui Swedbanki varasem strateegia koosnes kolmest kasvulainest: stabiilne Rootsi, täiskasvanumaks saav Baltikum ja siis Venemaa ja Ukraina. Muutunud strateegia järgi on koduturud neli riiki – Rootsi, Eesti, Läti ja Leedu.
Lihtne kasvuambitsioon sai allutatud sellele, et ettevõte peab olema hästi kapitaliseeritud, riskitase peab olema madal, bilanss tugev ja igal ajahetkel peab ettevõte olema pikaajaliselt finantseeritud. Kasv ainult siis, kui see on kasumlik.
See on olnud kahtlemata õige valik. Swedbank on täna üks Euroopa paremini kapitaliseeritud panku ja seisab tugevatel jalgadel.

Nii et Rootsi poliitikute soovi karmistada kapitalinõudeid Swedbank toetab? 

Selles ei ole kahtlust, et kogu pangandus oli liiga õhukeste puhvritega. Ja kui me vaatame kogu seda uut reeglistikku, siis me oleme olnud nende muudatuste põhimõtteline toetaja. On olnud üksikuid detaile, kus me oleme öelnud, et need ei hakka tööle või võivad soovimatuid kaasnähtusi tuua. 

Teil on endal ka Swedbanki aktsiaid. Jäävad need alles või kavatsete maha müüa?

Kindlasti suurendab mu lahkumine vabadust neid aktsiaid osta ja müüa. Varem oli see insider tradingu reeglite järgi äärmiselt piiratud. Sellest ei ole palju möödas, kui ma ostsin aktsiad veel juurde – viimase kahe kuu sees – ja kõlab ehk natuke banaalselt, aga ma olen selle ettevõtte fänn.

Kuidas Te suhtute plaani tuua Swedbank Balti börsile?

Ma olen väga selle poolt. See pole veel tänaseks realiseerunud, aga siin on olnud selles osas positiivseid arenguid. Ma ei ole naiivne ega arva, et seal hakkaks tekkima suuri käibeid. Aga olles ja tahtes olla nendel turgudel üsna suure mastaabiga tegija, siis kohalike kapitaliturgude arengule kaasaaitamine, ja sinna ka likviidsuse juurdetoomine, ei ole mitte ainult ilus žest, vaid ka suisa kohus.

Kriisi aeg spekuleeriti teemal, et Swedbank kavatseb Baltikumi maha müüa. Paistab, et praegune kurss on hoopis teises suunas.

Selle aja jooksul, kui mina olen olnud Swedbanki juhtkonnas alates 2005. aastast, ei ole see teema olnud mitte kordagi laual.

Kuidas Teie tänane päev edasi läheb? On see täiesti viimane tööpäev?

See muudatuste planeerimine algas poolteist kuud tagasi ja täna (kolmapäeval – toim) on lihtsalt päev, mil see avalikustati. Olen asjade kokkutõmbamise ja üleandmisega juba tegelenud. Eks ma pean ühe ja teise asja pärast tulema veel kontorisse, aga praeguse plaani järgi on viimane ametlik tööpäev 31. august. Alates septembrist on plaan valdavalt Eestis olla.

Kui Te ukse enda järel lõplikult kinni tõmbate, siis kas pigem valdab teid kergendustunne või on kahju ka?

Küllap sellele peab andma vastuse mõne aja möödudes, aga ma arvan, et see on kombinatsioon neist mõlemast. See on olnud super-aeg, palju on tehtud. Kõige suurem tunne on tänutunne nii ettevõtte kui ka selle inimeste suhtes.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
15. August 2011, 18:35
Otsi:

Ava täpsem otsing