Ehitajad: hinnatõus tuleb kuni 30%!

Anne Oja 16. august 2011, 00:00

Tehnovõrguehitaja OÜ Remondimees juht Janek Task rääkis, et kevadel hinnatõusu veel näha polnud, kuid nüüd küll. "Kui teed pakkumise enda standardhindadega, on konkurentide pakkumised kallimad," selgitas Task, kelle firma renoveerib kvoodirahast Raasiku põhikooli. "Raske öelda, kui palju hinnad tõusevad, aga arvan, et suurem hinnatõus jääb järgmisse aastasse. Kui on ikka vaja mingi imeobjekt valmis saada, võivad hinnad tõusta koguni 30%. Igal juhul tõusevad tööjõukulud, metalli ja materjali hinnad," lisas Task.

Traveter Ehitus renoveerib kvoodirahaga Tallinnas Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse fassaadi. "Fassaaditöö materjali ja tööjõu hind on tänavu tõesti tõusnud. Samuti on tunda materjali tarneaja pikenemist," rääkis firma juhatuse liige Indrek Uusalu. Ta mainis, et hinnad on juba tõusnud 20% ja seda eelkõige tööjõu kallinemise tõttu.

"Ei oska öelda, kas need arengud on tingitud just CO2 raha kasutamisest või üldisest majanduse elavnemisest. Sel aastal ei ole hinnatõusud ehitajatele suur probleem, kuid võivad kujuneda selleks järgmisel, kuna tundub, et suurem osa kvoodirahast läheb kasutamiseks just siis," lisas Uusalu. Ta märkis, et tööjõu nappus kummitab neid juba praegu, kuid olukord teravneb kindlasti veelgi. "Tööjõupuudus saab ehk leevendust, kui Eestis tõuseb palk sellisele tasemele, et töömehed ei ole enam huvitatud Soomes töötamast," loodab Uusalu.

Õppinud mehi napib. Viimistlus- ja maalritöid tegeva 4Seina OÜ juhatuse liige Madis Pihelgas arvas, et CO2 raha kulutamine avaldab ettevõttele kaudset mõju ning ka 4Seina saab uuel aastal mõnel objektil tööd. "Tööjõud juba kergelt kallineb, kuid kõrgemad hinnapakkumised ei lähe veel läbi, (tellijate - toim) hing on ikka veel kinni," iseloomustas Pihelgas praegust seisu. "Ma arvan ka, et hinnatõus tuleb järgmisel aastal," lisas ta. Pihelgas pidas võimalikuks, et fassaaditöö kallineb 30%. "Kindlasti hinnad tõusevad, sest neid firmasid ei ole nii palju, kui on tööd tulemas. Ja kõigi objektide jaoks pole õppinud mehi. Praegugi on neid vähe, peab neid hoidma, et nad üle piiri ei läheks."

Pihelgas rääkis, et kui aasta alguses võis töökuulutuse avaldaja saada nädalaga 100 CVd, siis praegu tuleb neid vaid kolm. Kui aga ehitustööd palju juurde tuleb ning hinnad tõusevad, on võimalik, et osa ehitajaid naaseb Eestisse, arvab ta. "Aeg-ajalt on sellised mehed mullegi helistanud ja küsinud, kas on tööd pakkuda," lausus ta.

Raha ei osata kasutada. G. Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli küttesüsteemi uuendanud Hanken OÜ juht Mihkel Talts usub samuti hinnatõusu. "Meiesugused alltöövõtjad samasuguste hindadega edasi minna ei saa. Juba praegu pole kvalifitseeritud töötajaid võtta."

Talts lisas, et CO2 raha kasutamisel on probleeme. "On kohustus raha ära kulutada, aga inimesed ei oska. Jagatakse kiirustades ja paljude objektide peale. Samas on raha väike, et kõike teha, ning tellija ei tea, mida on õige selle eest teha, kas vahetada aknaid või soojustada fassaadi."

Muusikakoolis moodustas Hankeni töö 2% kogumahust ja süsteemi renoveerimise asemel isoleeriti lihtsalt soojatorusid.

Küsitletud ettevõtjatest märkis vaid üks, et hinnatõusu tunda pole. "Ventilatsioonivaldkonnas hinnatõusu ja oskustöötajate nappust tunda ei ole. Arvan, et järgmisel aastal tekib objektide rohkuse tõttu väike hinnakorrektsioon, aga see ei tule märkimisväärne," väitis Inglise kolledžit ja Saue gümnaasiumi remontiva AEK OÜ juht Veiko Laretei.

Kuigi Eestis on ehitustööd rohkem, kui ära teha jõutakse, pole Soomes tegutsevatel Eesti ehitusfirmadel mõtteski kodumaale naasta.

Eesti ehitaja peab Soomes taluma nii kohalike konkurentide kui ka riigivõimu aina teravamat tähelepanu - uus võimuliit lubab lähiaastail kulutada 80 miljonit eurot võitlusele varimajandusega. Maksupettused on enam levinud ehitus-, transpordi- ja toitlustusfirmades, väitis transpordiminister Merja Kyllönen. Võimud lubavad juurde palgata kümneid politseinikke ja maksuametnikke ning lisaks tõhustada ka muude jõustruktuuride tööd. Eriliseks pinnuks näivad silmas olevat 30 000 võõrehitajat, kellest enamik Eestist.

Stabiilne turg. Sellegipoolest ei kavatse Eesti ehitusfirmad Soomest kodumaale naasta isegi siis, kui siin peaksid ehitushinnad mõnevõrra tõusma.

"Soome turg on stabiilsem. Samuti pole Eestis meetmeid, kus korteriühistutele nähti riigi poolt ette languse ajal toetused, et motiveerida neid remontima," ütles ehitusfirma Rajekt juhataja Jussi Taar. "Kontrolle ikka toimub, aga meil on paberid vormistatud korrektselt. 90% Eesti firmadest aga ei aima, mis paberid peavad Soomes korras olema, sest Eestis pole võimalik seda välja uurida. Igaüks peab selle kadalipu ise läbi käima."

Taar märkis, et kui makse ausalt maksta, pole Soomes karta midagi. Küll aga hakkasid soomlased streikima, kui selgus, et uue tuumajaama ehitusel on pooled ehitajad eestlased - kohalike väitel võtvat lõunanaabrid neil töö käest.

Jamasid pole. "Eestis on ehitusfirmad meestest tühjad. Objekte ja tööd oleks, aga töötajaid on raske leida," nentis Taar, et koduturule Rajekt ei kipu.

"Soome võimude uurimine on põhjendatud ebaausate ehitusfirmade suhtes, need ei toimu kiusu pärast," ütles Armstrong Ehitus OÜ osanik ja juhatuse liige Marko Krajev. Tema sõnul on Soomes rohkem bürokraatiat, kuid Eestis üritatakse äripartneril nahk üle kõrvade tõmmata ning alltöövõtjad ei saa tihti raha kätte. "Kindlasti võivad ehitajad Eestisse tagasi tulla, kui palgad tõusevad, tööd on rohkem ja kultuur muutub," arvas Krajev.

"Meie hind on tihtipeale kallim kui soomlaste oma," tunnistaa samuti Soomes tegutseva Lindremi juht Jaak Puskar. "Lindrem tegutseb ka Eestis, kuid tööd siin väga pole - Eestis on hinnad sellised. Lisaks on paremad mehed Soomes. Ja veel - kui Eestis vastab vaid 2-3 firmat hanke tingimustele, siis Soomes sellist jama ei ole."

Kuna tööd on väga erinevad, ei ole põhjust nõustuda kõikide tööliikide ühesuguse kallinemisega. Hinnakõikumised ehitusturul on kindlasti seotud ka hooajaliste töödega, näiteks fassaadi krohvimistööd või küttesüsteemi rekonstrueerimine.

RKAS on riskistsenaariumides ka ehitushinna tõusu arvestanud. Kui hankemenetluse käigus selgub, et projekti tegelik maksumus ületab investeeringute kavas prognoositut, esitab toetuse saaja 40 tööpäeva jooksul hankemenetluse tulemuste selgumisest, kuid mitte hiljem kui 2012. aasta 1. märtsiks ministeeriumile investeeringute kava muutmise ettepaneku kas töömahu vähendamiseks, täiendava omafinantseeringu kaasamiseks või projekti lõpetamiseks.

Objekti investeeringute kava muutmise protsess on rangelt reguleeritud ja aeganõudev. Viimane võib mõnes ehitajas pahameelt tekitada, kuna nõuame neilt tähtaegadest kinnipidamist samal ajal, kui muudatuste kooskõlastamine võtab osa väärtuslikust ajast.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:58
Otsi:

Ava täpsem otsing