Reede 2. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Soome sõlmis Kreekaga abi andmisel erikokkuleppe

Kadrin Karner 18. august 2011, 00:00

"Ma pean läbirääkimiste tulemust päris heaks," lausus Soome rahandusminister Jutta Urpilainen Kauppalehtile. Kokkulepe eeldab siiski veel euroala teiste riikide heakskiitu.

Kokkuleppe kohaselt talletab Kreeka Soome riigi arvele summa, mis koos sellele määratud intressidega katab pikas perspektiivis Soome garantiile vastava rahasumma. Ministeeriumi teates polnud märgitud intresside suurust ega Kreeka esialgse deposiidi mahtu, samuti selgitatud "pika perspektiivi" kestust, kuid Soome asjatundjad räägivad 0,5 miljardist eurost.

Kreeka ajaleht räägib Soomele makstavast miljardist eurost. Samas väidab Kreeka ajaleht Kathimerini, et Soomele makstakse tagatiseks lausa miljard eurot, mille hädas riik saaks koos intressidega tagasi 2036. aastal, kui ta suudab kõigile abistajatele laenud lubatud tingimustel tagasi maksta. Lisaks teatas leht, et rahatagatise ettepaneku tegi Soomele Kreeka rahandusminister Evangelos Venizelos, et pääseda abiraha garanteerimisest näiteks riigivaraga.

Kui Kreeka on täitnud kõik oma kohustused tema abipaketis osalenud riikide ees, saab ta nii deposiidi kui ka sellele kogunenud intressid tagasi. Kui Soome garantii läheb Kreeka maksejõuetuse tõttu kasutusele, realiseeritakse Kreeka deposiit eelisjärjekorras.

Garantiilepe on parem kui mitte midagi, hindas radikaalse põlissoomlaste partei esimees Timo Soini STT andmetel kõnealust tehingut. Samas imestas Soini, et siiani pole välja öeldud täpset summat ning ta kahtles ka tagatisraha investeerimise turvalisuses, sest iga rahapaigutus on risk.

Lennujaamu ja raudteed oleks keeruline müüa. Soome ja Kreeka leping kukkus välja oodatust parem, arvas Varma pensionifondi investeerimisjuht Risto Murto. Ta märkis uudisteagentuurile STT, et rahatagatis on põhimõtteliselt hea lahendus, sest selle realiseerimine ei tohiks musta stsenaariumi puhul olla kuigi keeruline - erinevalt näiteks Kreeka lennujaamadest või raudteest, mida ilmselt samuti on garantiina kaalutud.

Soome tehing Kreekaga ei tohiks Euroopa Liidus probleeme tekitada, sest umbes pool miljardit on 109miljardilise abi kõrval köömes, kuigi teisest küljest tuleb see raha euroliidu teiste riikide arvel, arvas OP-Pohjola peaanalüütik Reijo Heiskanen ajalehes Taloussanomat.

Peale Soome ja Kreeka kokkuleppe vajab euroliidu riikide heakskiitu veel ka Kreeka terve abipakett.

Majandusekspert Andres Arrak pole enda sõnul sellisest kokkuleppe võimalusest kuulnudki. "Minu suurim etteheide meie poliitikutele on: nad kas peavad rahvast lolliks, kes erialakeelest niikuinii aru ei saa, või siis teine variant - hämavad teadlikult," ütles Arrak.

Ta on nördinud, et keegi pole Eesti rahvale seletanud, mida garantii andmine tegelikkuses tähendab. "See Soome-Kreeka variant tundub igatahes väga imelik. Niigi rahahädas Kreeka deponeerib Soome mingi summa, mis hakkab seal intressi kandma? Sellisel juhul saan ma aru Ansipi (peaminister Andrus Ansipi - toim) retoorikast, et Kreeka laenude garanteerimine on tulus "äri"," arutles majandusekspert ja lisas, et tegelikult võib selle nn äri tulususes siiski kahelda.

Arrak märkis, et kui Kreeka peaks erikokkuleppeid sõlmima kõikide abipaketis osalevate riikidega, siis käiks see tal kindlalt üle jõu. "Kui see on erand, siis millised on n-ö tavalepingud teiste riikidega," küsis Arrak ja lisas: "Eestis on iga hinna eest välditud avalikku dispuuti, ja see on väga halb."

Eesti rahandusministeeriumi arenduse ja välissuhete asekantsler Tanel Ross ütles, et euroala riigipeade 21. juuli kohtumiste järeldustest nähtub, et vajadusel on võimalik sarnaselt Soomega sõlmida ka eraldi tagatiskokkuleppeid, et katta euroala liikmesriikidele EFSFile antavatest tagatistest tulenev risk.

Majandust reformimata laenu ei saa. Küsimusele, kas Eesti annab oma heakskiidu Soome kokkuleppele Kreekaga, vastas Ross, et Eesti seisukohad täpsustatakse tavapärases korras koosolekuteks ettevalmistamise käigus. Sellest võib vist järeldada, et seni kokkuleppe heakskiitmist või tagasilükkamist Eestis otsustatud ei ole.

"Üldise põhimõttena tuleb rõhutada, et euroala ning IMFi poolt euroala liikmesriikidele antavad erakorralised laenud on lahutamatult seotud riikide sammudega oma majanduse ja eelarve reformimiseks. Vastavad majandusprogrammid on iga laenulepingu lahutamatu osa ning laenu osamakseid tehakse riikidele ainult siis, kui ELi ja IMFi kinnitusel on riigid endale võetud ülesanded täitnud ning euroala ja IMF on veendunud riigi võimes võetud laen tagasi maksta," selgitas asekantsler.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:58
Otsi:

Ava täpsem otsing