Vaata, mille üle rõõmustab ja kurvastab Äripäev

CO2 kvoodiraha elustab ehitust. 150 miljonit eurot pole teab mis summa, kuid toibuvale ehitusalale abiks ikka. Tõsi, ülejala tormates riigi ja omavalitsuste hooneid soojustades-remontides näib protsess tõusvat tähtsamaks kui tulemus ning kvantiteet olulisemaks kui kvaliteet.

Mahepoodnikel läheb aina paremini. Ökotoidukauba ühest küljest moodsus ja teisest küljest tervisesõbralikkus on tolle nišiäri hoidnud elus majanduskriisi kiuste, kusjuures paljudele üllatuseks koguvad mahepoed kundesid aina juurde, kuigi seal pakutav kraam pole mõeldud hinnatundlikule ostjale. Konkurents aga aina tugevneb, sest juba on ka suured poeketid ökokraami võlujõudu avastamas.

Puitmajatootjad ühendasid jõu. Selmet ainult omaette rügades välisturul edu püüda, panid puitmajatootjad seljad kokku ja üritavad ühise klastri abil ning ühispakkumistega uusi kliente leida. Koostöös peitub jõud, sest vaevalt iga firma oleks suutnud ise püsti panna tervelt 13 keeles (!) veebilehe või sõita oma maju tutvustama Londoni ehitusmessile.

Euroopa majanduskasv pidurdus. Saksamaa ja Prantsusmaa majanduse hangumine ei ennusta lähitulevikuks kahjuks midagi head ka meie ettevõtjatele, Kuigi praegu veel saab Eesti uhkeldada väga vägevate kasvuprotsentidega. Õnneks tõotab mõju avalduda mõningase viitajaga ehk pidurdus ei tule ehk väga äkiline ja ootamatu.

Tormiline hinnatõus. Euroopa Liidus torkab Eesti silma veel ühe teiste riikide oma ületava suhtarvuga, kuid see iseloomustab siinset hoogsat inflatsiooni, mis ei kipu raugema. Lõputu hinnaralli hakkab murelikuks tegema, sest varsti annab sellele hoogu ka elektri- ja soojaarveid paisutav talv.

Kergelt saadud raha pillutakse hoolimatult. Kas ikka peab igasse mõne tuhande elanikuga valda ehitama suure ujula ja sajakonna asukaga külla mitmesajaruutmeetrise vabaajakeskuse, kui tihti ei saada lõdva käega jagatud eurorahast hoolimata hakkama hoone püstipanekuga, rääkimata, et asutuse ülalpidamise peab tasuma juba omast taskust.