Autode järjekorra hankel tüli majas

Anastasija Tido 22. august 2011, 00:00

E-järjekorra süsteemi iNext looja süüdistab konkureerivat ettevõtet Girf OÜ võõra patenteeritud tehnilise lahenduse kasutamises. Lugu sai alguse 2010. aasta sügisel, kui siseministeerium kuulutas välja sõidukite piiripunkti saabumise ja piirialal ootamise korraldamise avaliku konkursi.

Konkurss nägi ette viieaastase halduslepingu sõlmimise ettevõttega, mis pakub optimaalse süsteemi järjekorra korrastamiseks Narva, Koidula ja Luhamaa piiripunktis. Ministeeriumi komisjon tunnistas võitjaks Girf OÜ. Nende loodud e-järjekorra süsteem GoSwift hakkas 1. augustil tööle.

Konkurendid ei maganud. Nüüd süüdistab AS Sivex International Girfi selles, et süsteemi GoSwift loomisel on kasutatud Sivexi väljatöötatud ja patenteeritud lahendust. "Osalejatel ei lubatud teiste osalejate pakkumistega tutvuda, seega konkursis osalemise käigus ei saanud me teada, kas GoSwift kopeerib meie süsteemi iNext," rääkis Sivexi kommertsdirektor Viktor Novokreštšenov. "Nüüd on meie jaoks selge, et patent ja kasulikud mudelid on rikutud. Võin oletada, et Girfi jaoks see nii selge ei ole."

Kuidas Sivexi programm konkurentide kätte sattus? Novokreštšenovi sõnul olid süsteemi katsetuste ajal 2010. aasta septembris-oktoobris, seega enne konkursi väljakuulutamist, kõik tehnilise lahenduse üksikasjad kättesaadavad nende veebilehel.

Patent võeti juba aastate eest. Novokreštšenov ütles, et Sivexi patent katab e-järjekorra probleemi täies ulatuses, jätmata efektiivseteks alternatiivseteks lahendusteks ruumi. "Meie tehniline lahendus patenteeriti peaaegu kolm aastat tagasi - 26. septembril 2008. Sel ajal ei loonud sellist süsteemi peale meie mitte keegi," väidab Sivexi juht.

Senised süsteemid ministeeriumi ei rahuldanud. Siseministeeriumi migratsiooni- ja piirivalvepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus räägib, et enne ühtsele ootejärjekorrasüsteemile üleminekut oli Eestis kasutusel mitu elektroonilise järjekorra korraldamise süsteemi. Kõigil oli võimalus oma süsteemi mõnes piiripunktis katsetada ja kasutada. Ministeeriumi hinnangul ei vastanud ükski varem väljatöötatud süsteem riigi vajadustele ja need kõik vajanuks avaliku konkursi võitmisel tõsiseid muudatusi ja arendusi.

Girf: põhimõtted andis ministeerium. Girfi juhatuse esimees Hannes Plinte ütles, et Girf täidab siseministeeriumilt saadud ülesannet ja süsteemi tööpõhimõtted olid ette antud avaliku konkursi dokumentides, täpsemalt funktsionaalsete nõuete dokumendis, mille looja oli ministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus.

"Maailmas on järjekorrasüsteemide peale palju igasuguseid patente ja kasulikke mudeleid registreeritud, kuid kordan, et meie tehniline ülesanne on ministeeriumi poolt ette antud." Plinte sõnul saab õigusriigis juriidiline ja füüsiline isik kohtusse pöörduda. "Kui meid kohtusse kaevatakse, peame end kaitsma," lisas ta.

Sivex süsteemi kasutamise kohtukeeldu taotleda ei kavatse. "Oleme seitse aastat populariseerinud e-järjekorra ideed ning praegu ei näe mõtet kõike lõhkuda. Meid rahuldab täiesti viide patenteeritud lahenduse kasutamisele ja litsentsitasu maksmine," ütles Novokreštšenov.

Patendibüroo: tellimuse täitja ei saa süüd tellijale veeretada. Patendibüroo juhataja Mart Enn Koppel ei pea võimatuks, et riik võis patendist mitteteadmisel rikkuda hanke tingimusi. "Ma ei tea, kas tellija vaevus tutvuma patendiga, kas lähteülesandes kirjeldatud lahendus patenti rikuks, kas OÜ Girf on täpselt järginud lähteülesannet ja kas nende lahendus patenti rikub," märkis ta.

Koppeli sõnul ei saa ükski töö tegija pugeda vabanduse taha, et temalt telliti rikkuv lahendus. "Endal peab olema mõistus peas, mida võib pakkuda ja mida mitte. Välja antud patentide mitteteadmine aga rikkumist ei vabanda," sõnas ta.

Kolmanda võimalusena lisas Koppel, et teoreetiliselt on ka võimalik, et see patent osutub kehtetuks.

Jurist: patendiomaniku õigused tuvastab kohus. Patendiameti juriidilise osakonna juhataja Viive Kübar seletas, et kui patendiomanik leiab, et tema leiutist on õigusvastaselt kasutatud, võib ta pöörduda kohtusse. Ainult kohus saab tuvastada patendiomaniku ainuõiguse rikkumist. "Selleks tuleb kohtule tõendada, et väidetava rikkuja kasutatav tehniline lahendus on samasugune, kui see, millele on patent välja antud," selgitas Kübar.

Eesti Patendivolinike Seltsi juhatuse esimehe Margus Sarapi sõnul on selliseid vaidlusi olnud, on ja tuleb edaspidigi.

Kohtuvaidlusele kuluks aastaid. Advokaadibüroo Tamme Otsmann Ruus Vabamets advokaat Karmen Turk ütles, et toote puhul, mille valmistamise meetod (nagu antud juhul) on patenditud, loetakse patendiomaniku loata samasuguse toote valmistamist, kasutamist, patendiomaniku ainuõiguse rikkumiseks, kui ei tõendata, et samasugune toode on valmistatud teistsugusel meetodil.

Seega kujuneb õigusliku vaidluse keskmeks see, kas Girfi toote näol on tegemist samasuguse tootega. Seda, et kasutatud on teistsugust meetodit või toodet, peab tõendama Girf.

Patendibüroo Turvaja juhtivpartner Enn Urgas nentis, etkohtuasjad, kus patendiomanik on esitanud kohtusse hagi oma õiguste rikkumise lõpetamiseks ja tekitatud kahju hüvitamiseks, kestavad tavaliselt kaks-kolm aastat või isegi rohkem.

Tavaliselt käib selle juurde ka sõltumatu ekspertiisi tegemine leiutise kasutamise tuvastamise küsimuses. "See on mõlemale poolele kurnav protsess nii juriidilise kui ka tehnilise analüüsi mõttes," märkis ta.

Ei Girf ega Sivex ole ettevõtted, keda mingilgi määral tuntaks infosüsteemide valdkonnas ja loomulikult ei ole ka pädevat tulemust võimalik saada. Ka töö objekt ei ole tegelikult infosüsteem, vaid elementaarne järjekorrasüsteem, kuid seda tõhusalt realiseerida suudavad siiski vaid kompetentsed, st infosüsteemide valdkonna firmad. Neid on Eestis vähe. Nagu alati Eestis, on konkreetsetel juhtudel, olgu selleks retseptide või järjekorrasüsteem või haigus(digi)lood või muud justkui vajalikud tarkvarasüsteemid, tellijatel huvitatud isikud, mistõttu võidud lähevad sinna, kust tulemust ei tule.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:58
Otsi:

Ava täpsem otsing