Arendajad lähevad uute korteritega kindla peale

Mariliis Pinn 29. august 2011, 00:00

Skanska kinnisvaraarenduse divisjoni müügijuht Pärle Sepping-Raud selgitas suuremate korterite kaubaks minekut sellega, et buumi ajal ostsid paljud linnast välja maju, kuid nüüd soovitakse linna tagasi kolida.

"Buumi ajal ostsid paljud maja, mille ülalpidamine on osutunud kalliks. Kõik ei ole maja-inimesed, samas majast loobudes on nad harjunud suure pinnaga. Suuri kortereid otsivad eelkõige need, kes on linnast välja maja ostnud, ja nüüd kui lapsed koolis käivad, avastanud, et logistika läheb liiga keeruliseks ja töö tegemise asemel sõidutatakse lapsi ringi."

ASi Merko Ehituse turundusjuhi Simar Selezovi sõnul nõutakse suuremaid elamispindu, sest turul valitseb nende defitsiit ning eelmistel aastatel ehitati enamuses vaid väiksemaid kortereid.

Kahetoaline siiski kõige minevam kaup. Samas tõdes Sepping-Raud, et ikkagi on kõige paremini minevad kahe- ja kolmetoalised korterid. "Neljatoalise ostjaid on vähem ja arendaja võtab neid planeerides suure riski. Planeeritakse kahe- kuni neljatoalisi kortereid, kuna on kindel, et neid suudetakse müüa ja nende nõudlus on palju suurem," lisas ta.

Viietoalised korterid on juba haruldused. Selle asemel eelistavad paljud juba maja. Samas lähevad hästi kaubaks suuremad ja eksklusiivsemad korterid, kus on näiteks suur veranda või mõni muu boonus. Kuid neid ei saa palju ehitada, siis kaoks erilisus.

Ka soovib Skanska pigem suuremaid kortereid, kui väikesi teha. "Oleme liikumas sinna suunda, et neljatoalised oleksid 100 ruutmeetri kandis. Ka on oluline, et korteris oleks panipaik, kuhu panna tolmuimeja, triikimislaud ja pesurest," selgitas Sepping-Raud, tuues välja, et iga ruutmeeter maksab ja suuremate korterite ehitamine on kallis. "Kallile korterile ei hakka ostjate hammas peale ja seetõttu tuleb teha nii väiksemaid kui ka suuremaid kahe-, kolme- ja neljatoalisi," lisas ta.

Pindi Kinnisvara juhatuse liikme Peep Soomani sõnul lähtuvad kinnisvaraarendajad korterite suuruse planeerimisel elanike demograafiast ja ehitavad pigem selliseid elamispindu, mida nad kindla peale suudavad ära müüa. "Meil on palju väikseid leibkondi: mees, naine või mees, naine ja laps. Nemad saavad suurepäraselt hakkama kahe-kolmetoalises korteris," selgitas ta.

Kardetakse riskida. Sooman tunnistas, et arendajad ei julge eriti ehitada ühe- või neljatoalisi kortereid. "See on tohutu risk. Üksik inimene, kes tahab ühetoalist, võib sama raha eest juba järelturult kahetoalise saada ja liiga suurele korterile ei hakka keskmisel eestlasel lihtsalt hammas peale," selgitas ta.

Samuti ei julge arendajad üldiselt ehitada suuri viietoalisi ja üle 100 ruutmeetri suuruseid kortereid. "Nelja-viietoalistele korteritele on liiga palju alternatiive. Sama raha eest saab juba ridaelamuboksi või maja, kus on võimalusi rohkem kui korteris ja kus saab näiteks kas või küttekulud kontrolli all hoida," ütles Sooman.

Samas on Soomani sõnul nõudlus ühetoaliste korterite järele kohati suurem kui pakkumine, kuna üksikuid inimesi on palju. "Üksikul inimesel ei ole tegelikult kahte tuba vaja, kulud on ka väiksemad, kuid üksikud noored eelistavad üürida või tulevikule mõeldes osta pigem kahetoalise. Ühetoalise korteri ostjateks on pigem vanemad inimesed, kes on kindlad, et jäävad üksikuks, mis teeb ühetoaliste korterite ehitamise riskantseks."

Üks põhjus, miks arendajad ei armasta ühetoalisi, on ka parkimiskohad. "Kui krunt on väike või parkimine on maja all, peab iga korteriühiku kohta planeerima vähemalt ühe parkimiskoha ja see teeb arendamise kalliks," selgitas Sooman.

Müügijuhi sõnul Skanska väga palju ühetoalisi kortereid ei ehita, kuna turg neile on väike. "Vaid vanemad inimesed soovivad osta ühetoalisi. Kui ehitame neid, siis kesklinna, kuna sinna ostetakse neid ka investeeringu eesmärgil ja need sobivad näiteks üksi elavale noorele spetsialistile."

Kinnisvaraportaalide andmetel lähevad uusarendustes meelsasti kaubaks ka tavapärasest pisut suuremad korterid.

Näiteks Merko Tartu mnt 50 majas on 93korterilisest majast enam kui kümnendik neljatoalised, millest kõik viis üle 100ruutmeetrist korterit on müüdud või broneeritud. Sama maja 30 kahetoalisest on selle sildi külge saanud kuus ja 43 kolmetoalisest viis.

City24.ee andmeil müüakse 79 valmimisjärgus korterit, millest veerand on neljatoalised. Müügis olevatest 1201 uuest korterist on nelja või enama toaga 12%.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:59
Otsi:

Ava täpsem otsing