Hullem läbi? Või alles ees?

Nobeli preemia laureaadist majandusteadlane Michale Spence hindas möödunud reedel USA majanduslanguse tõenäosuseks 50%. Tema sõnul võib Ameerikast alguse saav kukkumine levida ka mujale maailma, lisaks Euroopale ka Aasiasse ja arenevatesse riikidesse.

Danske Bank hindab ülemaailmse majanduslanguse tõenäosuseks 25%, lisaks USA eelarveprobleemidele hõõgub veel euroala kriis, mille eskaleerumine võib jõuda pankadeni. Muret tekitavad ka juhtivate ELi riikide juhtide raskus leida üksmeelt pingelistel hetkedel, Hispaania pankade seis, olukord Itaalias ja Prantsusmaal ning ajutise kriisiabifondi EFSF võlakirjade reitingu püsimine.

Värske sorts õli kriisitulle tuli eile Poola rahandusministrilt Jacek Rostowskilt, kelle hinnangul peavad suurriigid eesotsas Saksamaaga otsustama, kas soovivad iga hinnaga euro ellujäämist. "Valik on lihtne - solidaarsus või Euroopa kollaps," vahendas EUObserver Rostowski sõnu. Tema kriitika on suunatud Saksamaa presidendi Christian Wulffi poole, kes teatas eelmisel nädalal, et Euroopa Keskpank ei peaks ostma hädas Itaalia ja Hispaania võlakirju.

USA Föderaalreservi endise juhi Alan Greenspani hinnangul on euro murdumas, sest kontrast Põhja- ja Lõuna-Euroopa vahel on liiga suur. "Euro on murdumas ja murdumise protsess toob murettekitavad raskused Euroopa pankadele," lisas Greenspan. "Seda kraami (eurotsooni riikide võlakirjad pankade käes) on alati peetud ideaalseks tagatiseks, kuid on nüüd järjest küsitavamaks muutunud."

Loetelu muret tekitavatest põhjustest võib jätkata, kuid kindlust ei kriisi tuleku ega keeruliste aegade möödumise kohta see ei anna. Kindel on vaid see, et kindlat pole veel midagi.

Eesti, Läti ja Leedu tulevad Euroopa majanduslangusega toime, sest on vajalikud kärped ära teinud.

"Kõik Balti riigid, mitte ainult Eesti, on üsna hästi mis iganes tüüpi kriisiks valmistunud," vahendas Bloomberg Ansipi sõnu eilselt pressikonverentsilt Riias, pärast kolme Balti riigijuhi kohtumist.

Ansip viitas 2008. aasta kärbetele ja maksude tõstmisele, millega pehmendasid riigid ülekuumenenud majandusele järgnenud kukkumise mõjusid. Läti eelarvedefitsiit kahaneb tänavu 3,8 protsendini SKPst, võrrelduna 7,7 protsendiga mullu, viitas Ansip kohtumisele Läti kolleegi Valdis Dombrovskisega.

Kipun toetama pigem Michael Spence'i pakutud tõenäosusi, mis võivad surutise ohtu isegi pisut alahinnata. Tõenäosus on pigem ajas suurenev ning uueks tulipunktiks saab eurotsooni lõunapiir. Et ohu allikas on Eestist väljas, peaks iga ettevõtja end suurema pildiga ehk rahvusvaheliste majandusuudistega kursis hoidma.

Hindame uue languse tõenäosuseks 30% ning tuleneb see peamiselt Euroopa riikide majanduste uuest langusest. Samas ei ole langus samaväärne viimase kriisi mõjuga, kuna Eesti majandus on praegu oluliselt tasakaalustatum ning viimaste aastatega on kogutud ka reserve - nii majapidamised kui ka ettevõtted ja valitsus. Uue kriisi tekkimise või mittetekkimise pöördepunkt on selle aasta teine pool.

Oluline on jälgida eri riikide valitsuste otsuseid eelarveprobleemide lahendamisel. Aktsiaturgude reaktsioon määramatuse kasvule oli ju ootuspärane. Euroopa riikide kehvemad majandusnäitajad aga ei mõjutanud turge märkimisväärselt. Seega on lootust, et valitsused üle maailma võtavad kuulda IMFi juhi sõnu ja reageerivad määramatuse vähendamisele kohe.

Praeguse kasvu peatudes oleks tegu langusega, sest prognoosid on ju kasvule rajatud.

Kui äsjast majanduskasvu vedas eksport, tuleb jälgida, kuhu see liigub. On tunda teatavat jahenemist ja nõudluse vähenemist. Ei tahaks olla õnnetuse kraaksuja, aga positiivseid märke praegu ei ole. Paanikat ei peaks õhutama, aga plaanid ja strateegiad teha pigem konservatiivsed.

Kui Euroopas peaks asi minema tõsiseks, siis majanduslangus tuleb. Praegu tuleb majanduskasvu prognoosidesse suhtuda väga konservatiivselt. Ei näe, et otseselt läheb majanduslanguseks, kuid kasvuprotsendid tulevad ilmselt madalamad, kui oleme oodanud. Eesti majandust veavad eksporditurud on kõik nõrgenemas. Põhiküsimus on euro olukord, kui seal peaks midagi juhtuma, siis tuleb kindlasti majanduslangus. Peame hinge kinni pidama ja lootma, et eurokriisile suudetakse leida selline lahendus, et kollapsit ei tule.

On kindlasti oodata majanduskasvu pidurdumist praeguse 8% pealt. Põhiliste kaubanduspartnerite, aga eelkõige Euroopa suurima majanduse Saksamaa majanduskasv pidurdub. Miinuskasvu majanduses ma tõenäoliseks ei pea.

Ettevõtja peaks nüüdsest põhitähelepanu pöörama tootlikkuse kasvule. Buumiaastatel kasvas reaalpalk kiiremini kui tootlikkus.

Eestil on maailma üks väiksemaid avaliku sektori võlgu, meie tööturg (palk) on osutunud paindlikuks ja tööpuudus väheneb jõudsalt.

Majanduse kasvutempo jahtumist lähikvartalite jooksul peaksin tõenäoliseks, kuid uue majandussurutise saabumist ei usu. Risk on meie jaoks globaalne majandus - lääneriikide puhul on mitmes riigis juba majanduslangus käes ning lähema poole aasta jooksul püsib makronumbrite halvenemise risk. Riiklik stiimul väheneb ning lääneriikide majandustel pole veel piisavalt jõudu, et riigi toeta kasvada.

Riigid (ja ka ettevõtted), kes kriisi järel kohandusid uute oludega, saavad ka jahtumisega paremini hakkama. Eesti makropilt ongi minu jaoks lääneriikidest praegu positiivsem, sest suutsime kriisi järel olla paindlikud, samas kui Lääne-Euroopa ja USA riiklikul tasemel alles alustavad kärpimist.

Ebakindlus tuleviku suhtes valitseb kõikjal, ent mina majanduslangusele Eestis ei panustaks. Eesti majandus on ühelt poolt keskmisest haavatavam välismõjude poolt, teisalt aga tugevamatel alustel, sest kohanemine kriisi mõjul oli tugev nii era- kui ka riigisektoris. Peale hea riigirahanduse seisu on ka erasektor vähendanud kulusid ja laenukoormat ning vaatab sisetarbimisest kaugemale kui buumi ajal.

Eesti, ammugi üksikettevõtja, ei pruugi üldise konjunktuuriga ühtmoodi kõikuda ning loodan, et seekord suudame olla keskmisest paremad. Oleme piisavalt väikesed, et mahtuda oma toodanguga ära ka halvenevatele turgudele. Peame pingutama, hajutama ja maandama riske, niisama ei juhtu lähiajal miskit väga positiivset.