Moodne pakend annab tootele lisaväärtust

Üldine reegel on, et pakend peab andma tootele lisaväärtust, nii turunduslikku kui ka materiaalset. Laias laastus eristatakse kahte liiki pakendeid - traditsioonilised ja disainpakendid.

Möödas on ajad, kui valmistati mingi valik ühesuguseid pappkaste ja neisse laoti suuremat valimata erinevaid tooteid. Nüüd ollakse seisukohal, et iga toode vajab eraldi pakendit, kusjuures oluline kriteerium pakendamisel on, et see võimaldaks ühelt poolt toodet kaupluses atraktiivselt eksponeerida, teisalt annaks toote kasutajale lisaväärtust - pakend kui kohver, pakend kui sööginõu, uuesti täidetav pakend jne.

Suur osa pakenditest valmistatakse lainepapist või kartongist. Enamik Eesti pakenditootjatest kasutab toorainena juba valmis lainepappi. Tööstuslikult toodab seda siinmail vaid AS SCA Packaging Estonia, Rootsi SCA kontserni kuuluv ettevõte, mis iseloomustab end kui tootjat, kes valmistab iga pakendi konkreetse toote põhjal ja tellija vajadusi arvestades.

Nii valmisid meie joogitootjatele ja paljuski põhjanaabritest ostjate soove silmas pidades nn õllekohvrid, supermarketite spetsiifikat aluseks võttes pakendid, mille saab poes kerge vaevaga riiuliteks ümber voltida ja teised uuenduslikud pakendamisvõimalused.

Ettevõtte tehase juht Heikki Läti meenutas, et alguses arvasid õlletehaste müügiinimesed, et pakendile pole mingit erilist pealetrükki vaja - piisab tavalisest pruunist papist. Siis aga leiti, et õllepurgid on mõistlik pakendada sangaga varustatud ja kirjude piltidega kaetud kohvrisarnastesse pakenditesse, mida on ostjal sobilik ja mugav näpu otsa võtta ja nõnda koju jalutada. Nüüd on sellistest kohvritest saanud igapäevane kaup ning tootja, kel sellist veel pole, on selgelt tarbijaid kaotamas.

"Lainepapi eelis plastkastide ees on see, et tegemist on tagastamatu pakendiga, pood ei pea neid kokku koguma ja tehasesse tagasi saatma, mis tekitaks paratamatult lisakulusid," selgitas Läti.

"Alternatiiv oleks kartongi kasutamine, aga selle tootmine tuleks lainepapist üksjagu kallim. Lisaks on lainepapp kerge, aga samas vastupidav ning see on valmistatud loodussõbralikust taastuvast materjalist," lisas ta.

Isetegemisel eelised. Et SCA Packaging valmistab lainepapi ise ning kannab sellele ka pealetrüki, annab firmale tugeva konkurentsieelise, sest säärasel moel toimides on võimalik majandada kuluefektiivselt. Sisse ostetakse paber ja liim, kõik seadmed papi tootmiseks on tehases olemas.

Efektiivsust aitab suurendada kuulumine SCA kontserni, sest valdav osa tootmiseks vajalikust paberist tuleb kontserni seest, suures mahus Rootsi paberitehastest. Lainepapp on iseenesest üsna universaalne materjal, millest saab peale pakendite teha ka mänguasju, mööblit ja muud tarbekaupa. Spetsiaalsete kilede lisamisega saab papile anda niiskuskindlust, laine kõrgusega mängides muuta papp tugevamaks.

Taaskasutus ja ranged euronõuded. Heikki Läti sõnul on kliendi jaoks olulised pakendimaterjali tugevus ja see, et pakendi pealispinnapaber oleks kvaliteetne.

Nimelt võib liialt õhukese paberi kasutamine pakendi kattematerjalina põhjustada pealistrüki nn pesulauaefekti - laine jooned jäävad läbi paberi ja sellel olevate kirjade ja piltide inetult näha. Et seda ei tekiks, peab kõige pealmine lainekiht olema väiksem ja pealispaber paksem.

Kogu maailm liigub pakendite, olgu need siis plastist, tselluloosist või mõnest muust materjalist, taaskasutamise suunas. Ka selle poolest on lainepapp tänuväärne materjal, sest seda saab sajaprotsendiliselt ümber töödelda. Liimid, mida papi valmistamisel kasutatakse, on naturaalsed, tärklise baasil valmistatud. Neidki toodetakse SCA Packaging Eesti tehases kohapeal.

Toiduainetega kokku puutuvale pakendile on euroliit kehtestanud rangemad nõuded. Nii ei tohi sellise pakendi valmistamisel kasutada näiteks klooriühendeid. Oma nõuded on ka trükitehnoloogiale ja seal kasutatavatele värvidele. SCA Tallinna pakenditehas kasutab vaid metallivabasid veepõhiseid värve.

"Pakend muutub üha multifunktsionaalsemaks, eesmärk on kokku hoida materjali ning loomulikult vältida ülepakendamist," sõnas SCA Packaging Estonia disainikeskuse juhataja Pille Põrk.

"Üldjuhul valmib uus pakend sääraselt, et tootja tuleb meie disainikeskusesse, paneb oma toote lauale ja siis meie kujundame selle järgi vajaliku pakendi, teeme näidised ja proovipartii ning kui kõik on sobilik, läheb pakend masstootmisse," tutvustas ta.

Ülepakendamine on kahjulik eelkõige tootjale endale, tekitades talle mõttetut lisakulu.

Heikki Läti ütles, et pakenditootja seisukohast oleks kõige parem, kui hommikul saaks liini häälestada ühe kindla pakendi valmistamisele ning siis lasta seda terve päeva jooksul. Paraku on Eesti tootjate tellimused sedavõrd väikesemahulised, et tavaliselt erilist masstoodangut teha ei saa. Vahel tuleb ette, et tunni aja jooksul on tarvis kolm korda tootmisliine uue pakendi valmistamiseks ümber seadistada.

"Lainepapist pakendi transportimine väga pikkade vahemaade taha ei ole mõttekas, sellepärast on pakenditootmine lokaalse iseloomuga - tehased paiknevad seal, kus on tööstus ja seega ka pakendite järele nõudlus," iseloomustas Läti.

"SCA kontsernil on siinses regioonis tehased Soomes, Eestis ja Leedus. Eesti ja Leedu pakenditehaste ülesanne on muu hulgas katta ka Läti tööstuse pakendivajadused," lisas ta.

Tootearendus kontserni abiga. Kontserni kuulumise eelis avaldub ka tootearenduses. Suur hulk uusi ideid tuleb mõnest teisest allasutusest, kõike ei pea enam ise algusest lõpuni välja mõtlema, sest arendustöö on kulukas ja aeganõudev.

Muide, SCA kontsernis on eraldi ettevõte, kes tegelebki ainult tootearendusega, mis hõlmab nii pakendile uue väljanägemise andmist kui ka selle konstruktsiooni täiustamist.

Kui tulla tagasi nende samade õllekohvrite juurde, siis kohvri sanga alla on tugevduseks liimitud spetsiaalne teip, mis tagab, et sang küljest ära ei rebeneks.

Sestap saab SCA Packaging Estonia pakkuda uudseid disainilahendusi klientidele suhteliselt soodsalt - eraldi pakendi disainimise eest arvele midagi ei lisandu. Pille Põrk tunnistas, et Eestis on kõige suurem tellija just siinne joogi- ja toiduainetööstus.

Pakend on mõeldud eelkõige kauba kaitsmiseks transportimisel, kuid samas mõjutab see kaubaga ümberkäimist ja teenib turundushuve.

Kõige üldisemalt öeldes on pakendi peamine funktsioon kaitsta kaupa väliste vigastuste ja määrdumise eest, ohustamata sealjuures teisi kaupu, inimeste tervist, keskkonda ning logistikaettevõtte sõidukeid ja seadmeid.

Et tänapäeval võrdsustub transpordipakend vahel ka müügipakendiga (näiteks arvutite puhul), peab ümbris olema atraktiivne, kompaktne ning tõmbama endale tähelepanu.

Logistikafirma palub kliendil kauba pakendada selliselt, et tooted oleksid kaitstud. Sobilik transpordipakend (lainepapist, plastist, puidust kast vms), selle kinnitustarvikud (pakkelint, nöör, pakkekile vms), pakketarvikud (nurgakaitsmed, pehmendused, täitematerjal vms) ning märgistus (klaas, kergesti purunev vms) peavad olema valitud kauba iseloomu, kaalu, kuju ja transpordiviisi ning vahemaad arvestavalt. Teisalt on logistikaettevõtte jaoks oluline, et pakendiga oleks võimalikult lihtne ümber käia. Ennekõike tähendab see seda, et täidetud on pakendile seatud piirmõõtude ja -kaalu norm.

Pakendamine on kaupade transportimise lahutamatu osa ja koonerdamine pole kindlasti kokkuhoid. Näiteks võib transpordifirma keelduda puudulikult pakendatud saadetise vastuvõtmisest või puuduse ilmnemisel transpordi käigus saadetise saatjale tagastada.