Rootsi panga laen aitas käivitada plokitootmise

Väinu Rozental 03. september 2011, 15:47

Kergkruusa on otstarbekas toota – võtad ühe osa kohalikku toorainet savi, puhud sinna neli osa õhku sisse ja müüd maha, põhjendas Eero Rändla, miks ta omal ajal Häädemeestel käivitas Fibo tootmise.

Täna 18 aastat tagasi ehk 3.09.1993  kirjutasid Eesti-Rootsi ühisfirma AS Leharu ja Svenska Handelsbanken alla 70 miljoni Eesti krooni suurusele laenulepingule. Tegu oli esimese Rootsi pangast antud laenuga Eesti eraettevõttele, Leharu kasutas laenu Pärnumaal Häädemeestel kergkruusa tootmistehnoloogia juurutamiseks ning nn. Fibo plokitehase käivitamiseks.

Rändla sõnul oli tegu mitte ainult esimese Eesti eraettevõttele antud laenuga, vaid ka esimese laenuga Eestis, mida garanteeris Rootsi eksportnõukogu. „Minu meelest oli see laen igati põhjendatud, sest see pani aluse kergkruusa ja kergkruusatoodete tootmisele Eestis,“ rõhutas Rändla, kes juhtis Häädemeestel asuvat tehast aastatel 1991-2007. „Ja tegu on ühe vähese tollel ajal käivitunud projektiga, mis ka täna eksisteerib ja annab toodangut.“

Rändla meenutas, et kui ta 1992. aastal käis peaaegu kõigis tollal tegutsenud pankades kergkruusa projekti jaoks laenu küsimas, siis laenu ta ei saanud. „Kui me aga aasta hiljem 80 protsenti vajalikust rahast saime Svenska Handelsbankenist, siis oli olukord vastupidine – kõik kohalikud pangad olid väga huvitatud ülejäänud 20 protsendist,“ muigas Rändla. „Ma tuletasin siis nii mõnelegi pankurile meelde, et elada ei tule mitte ühes päevas, vaid vaadata tuleb tulevikku.“

Alates 2009. aasta juunist kuulub Häädemeestel asuv kergkruusatoodete tehas Saint-Gobaini kontserni ning kannab nime Tehas Fibo ExClay. Alates 2008. aasta sügisest ei tooda tehas enam kergkruusa, küll aga jätkab kergkruusa plokkide ja silluste tootmisega. Plokitootmiseks vajalik kergkruus tuuakse sisse kontserni teistest Euroopa tehasest.

Eero Rändla hinnangul on Häädemeeste plokitehas Eesti ehitusturu arengule kõvasti kaasa aidanud, sest suurem osa toodangust on jäänud koduturule. „Kui kõiki aastate jooksul Häädemeestel tehtud plokke oleks kasutatud 150-ruutmeetriste ühepereelamute ehitamiseks, siis oleks võimalik olnud üles ehitada Eestis suuruselt teise linna, kus võiks elada 120 000 elanikku,“ tõi Rändla võrdluse.

Rändla tegeles kergkruusaprojektiga alates 1989. aastast, kui asi oli alles ideetasandil. Eesti-Rootsi ühisfirma AS Leharu moodustati 1991. aasta 20. mail ning alates sellest kuni 2007. aastani oli Rändla ettevõtte eesotsas. Tõsi, siis kui ta ametist lahkus, kandis tehas nime AS maxit Estonia. Vahepeal ASi Eston Ehitus juhtinud Rändla on praegu Pärnu firma OÜ Targa Maja Lahendused eesotsas.

 

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. September 2011, 08:44
Otsi:

Ava täpsem otsing