Teenete eest kodu enam üürile ei anta

Mariliis Pinn 05. september 2011, 00:00

Uus Maa Kinnisvarabüroo maakler Kaija Kullat selgitas, et nõudlus üürikorterite järele on hüppeliselt kasvanud, sest taas on alanud kool ning käes on viimane aeg otsida tudengeil omale uus elukoht. "Samuti on üüriaktiivsust kasvatanud nende inimeste hulk, kes ei saa isiklikku korterit endale lubada või on põhimõtteliselt otsustanud üürimise kasuks," lisas ta.

"Ebakindlus majanduses ja töökohtade koondumine tõmbekeskustesse on kaasa toonud ka inimeste varasemast suurema liikumise ning vajaduse üürikorterite järele. Vajadust üürikorteritele võimendab ka sesoonsusest tulenev nõudlus, eriti algav õppeaasta," nõustus ka Ober-Hausi analüütik Rain Rätt.

Praegu on Tallinna piirkonnas pakkumisel üle 900 üürikorteri. "Suurema nõudluse tõttu on korteriomanike hinnaootused tõusnud, kuid samas ei ole kõik üürijad nõus sellega kaasa minema. Kortereid käiakse palju vaatamas ja otsitaksegi parima hinna-kvaliteedi suhtega objekte," ütles Kullat.

Rätt selgitas, et Tallinna üürikorterite pakkumiste hulk saavutas tipu 2009. aasta kevadel ja on sellest ajast langustrendis. "Selle aasta algusest on pakkumine praeguseks kiiresti umbes 40% võrra vähenenud ja hinnad tõusnud keskmiselt viiendiku," selgitas Rätt.

"Samas ei ole toimunud kõikidel üürikorteritel hinnatõusu ja üüriturul tervikuna ei ole kindlasti iga-aastane viiendikuni ulatuv hinnatõus jätkusuutlik. Hinnad on tõusnud eelkõige madalate kõrvalkuludega, põhjuseks eelkõige kütte hind, heas korras möbleeritud 1-2toalistel korteritel, mis asuvad logistiliselt soodsates asukohtades, näiteks kesklinnas ja kõrgkoolide läheduses," täpsustas Rätt.

Keskmisest hinnaklassist kallimatel, näiteks üür 500-1000 eurot kuus, ei ole olulist hinnatõusu märgata, kuid ka näiteks vanalinnas on pakkumine vähenenud.

Tudengid veavad. Aktiivseimad üürikorterite otsijad Tallinnas ongi praegu Kullati sõnul tudengid. Välismaised üliõpilased keskenduvad korteriotsinguil enamasti kesklinnale, kuna neile on tähtis sadama ja lennujaama lähedus. Eesti rahvusest tudengid tunnevad hästi ka teisi linnaosi ning soodsa üürihinna tõttu üürivad kortereid pigem väljaspool kesklinna.

"Kesklinnas on enim nõutavad 1- ja 3toalised korterid. Kolmetoalisi üürivad nii perekonnad kui ka tudengid kahekesi. Kesklinnas asuva ca poolesaja ruutmeetri suuruse korteri eest ei ole keskmine inimene nõus eriti üle 400 euro maksma. Kolmetoaliste hinnad varieeruvad palju; hinnad on vahemikus 450-700 eurot sõltuvalt asukohast ja korterist endast. Ka välistudengid on huvitatud veidi kõrgema hinnaga kolmetoalistest korteritest, mis asuvad linna südames," selgitas Kullat.

Ühetoalisi väga korralikke kortereid võetakse üürile ka 300 euro eest, kuid enamasti soovitakse leida 1toaline korter soodsama hinnaga, alla 200 euro kuus. Sellise hinnaga leidub kesklinnas puuküttega või väga väikesi, alla 20 m2 pindu. Üürnikule on oluline ka maja seisukord ja kommunaalkulude suurus, sealhulgas talvised kulud.

"Praeguse seisuga on üürikorterite hinnad selgelt aasta alguse tasemest tõusnud ja üüriturg aktiivne, kuid on raske ennustada, kas sügisperioodi järel jääb hinnatase samaks. Varasemate aastate kogemus näitab, et pärast aktiivse korterite otsimise perioodi lõppu, oktoobrikuu esimeses pooles, on üürihinnad igal aastal veidi järele andnud. Siiski, kasvava inflatsiooni ja eelnevate aastate majanduslanguse tõttu, mis viis üürihinnad alla, ei pruugi seda tänavu juhtuda," ütles Kullat.

Hinnakäärid suurenevad. Rätti sõnul jätkub üürikorterite hindade diferentseerumine asukohast, seisukorrast ja lisaväärtustest lähtuvalt. "Üle poole klientidest, kes soovivad korterit kesklinnas, eelistavad kahe magamistoaga möbleeritud korterit. Järjest rohkem pööravad kliendid tähelepanu üürikorteri kõrvalkuludele ja vaatavad seda koos üürihinnaga ning otsustavaks üürilepingu sõlmimisel saab eluasemele kuluv terviklik kulutus. Magalapiirkondades eileia näiteks üürnike 4toalistele korteritele, millel on reeglina kõrge kommunaalkulud, kuigi üürihind võib olla samal tasemel 2- toalise korteriga. Kesklinnas on üha olulisemaks muutunud parkimiskoha olemasolu," lisas ta.

Üürihinnad on märgatavalt kõrgemad kui varem. Vanasti sai ikka väga häid pakkumisi, näiteks veel möödunud sügisel võis toa saada lapsehoidmise eest või vanale prouale seltsi pakkumise eest. Oli ka sellised pakkumisi, kus elukoha sai vaid kommunaalkulude tasumisel. Praeguseks on sellised pakkumised kadunud.

Ka on hinnad tõusnud. Kui mullu pidi arvestama vähemalt 1000kroonise ehk 64eurose väljaminekuga, siis nüüd peab arvestama 100-150 euroga, kui tudeng soovib omaette elada.

Ka on tubade hinnad kõrgemad, mullu sai toa 500-1000 krooniga (32-64 euroga), siis nüüd peab arvestama 80-100 euroga.

Lisaks kohalikele tudengitele otsib tudengikodu.ee vahendusel elukohta ka palju välistudengeid, kes soovivad elada kesklinnas ja maksta selle eest kuni 100 eurot kuus. Ma ei oskagi neile vastata.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:59
Otsi:

Ava täpsem otsing