Jaotur arvestab individuaalset tarbimist

Küttekulujaoturite kuluosa kogu küttesüsteemi uuendamise projektis oli ligi 13%. Kalmanni arvates tasub küttesüsteemi uuendades ka see viimane samm teha: "Inimene võib kruttida kütet väiksemaks, kui tal on palav, aga kui ei kaasne rahaline mõõde, jääb asi poolikuks."

Ühistutel, kes plaanivad küttesüsteemi rekonstrueerida, soovitab Kalmann kasutada ehitusjärelevalve või projektijuhi teenuseid. "Kui tahetakse juba uuendatud süsteemile lisada jaoturid, ei pruugi järelevalvajat palgata. Küll aga tasub alustajatel valida kõigepealt kompetentne ehitusjärelevalvaja või isegi projektijuht, kes aitab korraldada projekteerimiskonkursi, valida asjaliku projekteerija ning torutööde läbiviija. Leiame, et see on optimaalselt kulutatud raha," rääkis ta ja lisas, et projekteerimisele ja projektijuhile tehtud kulutusi toetas KredEx 50% ulatuses.

Vajalik termostaatventiil, soovitatav ka soojustamine. AGR OÜ energiaaudiitori, soojustehnika insener Kalmer Kipsi sõnul võib küttekulujaotureid paigaldada küll erinevatele küttekehadele, ent eeldus on, et küte oleks ruumide kaupa reguleeritav. "See tähendab, et radiaatoritel peab olema termostaatventiil, mis võimaldab elanikul mõjutada oma küttearvet. Tasakaalustamata küttesüsteemi puhul sellise süsteemi kasutamine pole õiglane," märkis ta.

Et saavutada sama temperatuur väiksema energiakuluga, tuleks hoone ka soojustada. "Kolmas kokkuhoiuaspekt on kasutaja ise - energiat kulub nii palju, kui kasutatakse. Ehkki ka ilma mõõtesüsteemita on vahendid kokkuhoiuks olemas, ei hakka inimesed sellele mõtlema enne, kui pole otsest seost oma rahakotiga. Kui termostaatventiil pannakse kinni, kajastub see ka soojusemüüja paigaldatud arvesti näitudes," rääkis Kips.

Tehnilises mõttes pole Kipsi sõnul vahet, kas paigaldada jaoturid rekonstrueerimisprotsessi käigus või hiljem. Logistiliselt on see töö mõistlik ära teha koos uue küttesüsteemi paigaldamisega.

Küttekulude näite kogub ja arvestust peab teenusepakkuja, kelleks reeglina on jaoturite paigaldaja. "Arvestuse aluseks on näiteks ühistule Tallinna Kütte poolt paigaldatud soojusarvesti näitude põhjal esitatud arve, millest arvestatakse maha sooja vee tarbimine. Eelnevalt tuleb ühistul ja teenusepakkujal kokku leppida kulujaotuse protsendid, mis erinevate hoonete puhul erinevad, sõltudes üldkasutatavate pindade osakaalust ja kubatuurist. Tarbijad soovivad, et individuaalse arvestuse osakaal jääks 50 ja 70 protsendi vahele, ent tehnilisest loogikast lähtudes peaks see olema pigem 30%," märkis Kips. "Tuleb ka arvestada, et kui mõnes korteris pidevalt ei elata ja keeratakse radiaator kinni, saadakse läbi seinte ja korterit läbivate püstikutorude ikkagi küttesoojust," lisas ta.

Kipsi sõnul on individuaalsete küttekulujaoturite paigaldamine viimasel ajal hüppeliselt kasvanud, ent selle taga pole paraku tellijate teadlikkus. Ta rääkis, et kui varasematel aastatel olid tellijateks ühistud, kelle juhatus oli endale mõõtesüsteemi põhimõtted selgeks teinud, siis nüüd, mil KredEx hakkas jaoturite paigaldamist nõudma rekonstrueerimise toetuspakettide raames, tellitakse jaotureid toetuse saamiseks ning küsimused tekivad tarbijatel alles pärast süsteemi soetamist.

Tegemist eelkõige mõjutushoovaga. "Energiasäästu meetmena ma jaoturite kohustuslikku paigaldamist ei poolda. Insenerina olen pigem selle süsteemi vastu, kuna küttesüsteemile see midagi juurde ei anna. Tegemist on pigem mõjutushoovaga tarbimise vähendamiseks, ent see ei pruugi toimida igas ühistus. Väiksemates majades, kus inimesed niigi kokku hoiavad, pole lisaseadmete rakendamine vajalik," kommenteeris Kips.

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi on samuti seisukohal, et tegemist on eelkõige kasvatusliku iseloomuga seadmega. "KredExist 35% ulatuses renoveerimislaenu saamiseks on jaoturite paigaldamine kohustuslik, ent inseneride seisukohad on erinevad. Küsimus on selles, kas jaoturid ikka tagavad liikmete võrdse kohtlemise. Minu teada keelati Rootsis nende kasutamine ära, aga Saksamaal on need samas kohustuslikud," rääkis Mardi. Samas kinnitas ta, et ühistud, kes on jaoturid oma majja paigaldanud, on rahul.

Soomes kütab kirgi Euroopa Komisjoni energiasäästu direktiivi eelnõu, mis näeb ette soojusenergiakulude täpsema mõõtmise ning mis tooks rakendumisel kaasa miljardi euro suuruse lisainvesteeringu vajaduse avalikule sektorile ja teist sama palju erasektorile. Kuidas on lood Eestis? Küsimustele vastab majandusministeeriumi energiasäästu ja taastuvenergia talituse juhataja Madis Laaniste.

Milline on ministeeriumi seisukoht individuaalsete jaoturite paigaldamise suhtes? Soojuse mõõtmine uutes hoonetes osa tasandil on nõutav ka Eesti määruse "Energiatõhususe miinimumnõuded" alusel alates juulist 2010. See ei ole absoluutne nõue. Üldjuhul peaks Eesti uutes kortermajades olema küttekulude mõõtmine või jaotamine jaoturite alusel siiski sisse viidud juba praeguse regulatsiooni alusel.

Kas ka Eestis muutub mõõtmisseadmete paigaldamine kohustuslikuks? Soomlaste direktiiv on alles Euroopa Komisjoni ettepanek ja selle arutelu ministrite nõukogus ja Euroopa Parlamendis seisab veel ees. Direktiivi vastuvõtmine on planeeritud järgmiseks aastaks, kuid sellele eelnevad veel päris pikad vaidlused, paljud liikmesriigid ei ole komisjoni ettepanekutega päri, sh mõõtmist kirjeldavates sätetes.

Eesti seisukohad on kavas kinnitada valitsuses sel nädal. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul ei ole mõistlik direktiivis soojuse mõõtmist korteri tasandil reguleerida.

Millised seadusandlikud aktid sätestavad küttekulude mõõtmist ja arvestamist ning mis vajaks muutmist? Elamu majandamiskulude (sh küttekulude) jaotamise aluseks on näiteks korteriühistuseadus. Seadusega antakse üldine alus majandamiskulude jagamiseks korterite vahel ja samas lubatakse ühistul põhikirjas ette näha ka teistsuguseid kulude jagamise põhimõtteid, kui seaduses seisab.

Mis puudutab regulatsiooni vajadust, siis neid asjaolusid, mis räägivad asjakohaste õigusaktide täiendamise vajadusest, on praegu pigem enam kui neid, mis regulatsiooni koostamist ei toeta.

Korteriühistu Kauge 10 uus küttesüsteem on varustatud küttekulude arvestussüsteemiga. See koosneb elektroonilistest kulujaoturitest, mis paigaldatud igale radiaatorile, ja andmete kogumis- ja edastuskeskustest, mis paiknevad hoone trepikojas. Korteriühistu juhatuse liikme Kalle Kalmanni sõnul vähenes kogu hoone soojusenergia tarbimine esimesel uue küttesüsteemiga toiminud kütteperioodil (talv 2009/2010) kraadpäevade alusel normaalaastale teisendatuna 15% võrreldes renoveerimiseelse kütteperioodi tarbimisega. Teine kütteperiood lisas veel 2% kokkuhoidu.

"Ühistul on vaja otsustada, kui suur osa küttekuludest jagatakse proportsionaalselt ruutmeetri peale ning kui palju individuaalse kulu järgi. Meie majas on 40% üldkulud ja 60% individuaalkulud, ent seda võib ühistu üldkoosolek alati muuta," selgitas Kalmann. "Kõik korteriomanikud saavad iga kuu ka detailse arvestuse nii koondina kui ka radiaatorite kaupa," lisas ta.

Võrreldud on tarbimist ka sarnaste naabermajadega. Rekonstrueerimata küttesüsteemiga ja soojustamata naabermaja tarbis Kauge 10 majaga võrreldes 12-15% enam kütteenergiat. Hoones, kus tehtud ainult fassaadisoojustus, tarbiti ligi 10% vähem.

"Fassaadisoojustusega maja tarbis soojusenergiat vaid ligi 5 protsendi võrra vähem, mis on ilmekas näide sellest, et enne, kui asutakse maja fassaadi soojustamise kallale, tuleks maja küttesüsteem kaasajastada," märkis Kalmann. "Ent lõplik tõde saabub sellel talvel, kuna nüüd on ka meie maja fassaad soojustatud," lisas ta.

Autor: Tea Taruste