Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Valitsus nõustus uue päästefondi raamlepinguga
Valitsus kiitis tänasel istungil heaks euroala rahandusministrite 21. juuli tippkohtumise otsuste põhjal muudetud Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) raamlepingu eelnõu ja riigikogu otsuse eelnõu EFSFi liikmelisusest tulenevate garantiikohustuste võtmiseks.
EFSF on 2010. aastal euroala riikide poolt asutatud eraõiguslik institutsioon, mis annab euroala stabiilsuse tagamiseks erakorraliselt finantsraskustesse sattunud euroala riikidele toetuslaene majanduspoliitika programmide ja neis sätestatud rangete majanduspoliitiliste tingimuste alusel, seisab valitsuse teates.
EFSF laenab toetuslaenude andmiseks vajaliku raha finantsturgudelt ning nende laenude tagatiseks on euroala riikide poolt välja antud garantiid. Fond lõpetab uute kohustuste võtmise 2013. aastal, mil seda hakkab asendama Euroopa stabiilsusmehhanism.
Eesti liitumine EFSFiga on viibinud, sest fondi raamleping on 2011. aastal olnud kaks korda muutmisel. EFSFi osanike maksimaalse võimaliku garantiimahu suurendamise, krediidikvaliteedi tõstmise ja toetusinstrumentide laiendamise vajadus kiideti heaks 2011.a. märtsi Euroopa Ülemkogul.
Kriisi süvenedes otsustati täiendavalt suurendada EFSFi paindlikkust kriisile reageerimisel ka 21. juuli 2011.a Euroopa Liidu valitsusjuhtide avaldusega. Nimetatud mandaatide alusel on 2011.a. kevad-suvel toimunud kehtiva raamlepingu muutmise lepingu eelnõu koostamine.
Muudetud leping, sh Eesti liitumine EFSFiga ei jõustu enne, kui kõik euroala riigid on ellu viinud siseriiklikud juriidilised toimingud ja esitanud vastava kinnituskirja EFSFile. Euroala valitsused on võtnud eesmärgiks viia kiireloomuliselt siseriiklikud menetlused lõpuni septembrikuu jooksul, et tagada muudatuste jõustumine hiljemalt 1. oktoobril 2011.
EFSFi raamlepingu muudatustega kindlustatakse fondi laenuandmise võime kuni 440 miljardit eurot, laiendatakse fondi võimalusi sekkuda euroala stabiilsuse tagamiseks ning sätestatakse Eesti liitumine fondiga.
Fondiga liitudes teeb Eesti sissemakse aktsiakapitali 48 000 eurot ning võtab endale kohustuse garanteerida EFSFi võlakohustuste põhisummat maksimaalselt 1,995 miljardi euro ulatuses. Eesti liitumine jõustub kui riigikogu on nimetatud garantii andmise heaks kiitnud ning raamlepingu on heaks kiitnud kõik selle osalised. Tõenäoliselt osaleb Eesti EFSF-i tegevuses alates oktoobrist.
Seoses Iirimaa, Portugali ja plaanitava Kreeka programmidega on Eesti hinnanguline garantiikohustus 660 miljonit eurot.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.