Paabut: poliitiline konsensus ELis rahustaks finantsturge

18. september 2011, 10:18

Kui Euroopa riikide poliitikud oleksid ühel nõul, rahustaks see finantsturge ja vähendaks määramatust, leiab Swedbanki makroanalüütik Annika Paabut. Paraku pole seda niipea loota.

Äripäev palus Eesti poliitikakujundajatel avaldada oma mõtteid, mida nende arvates euro praeguses ülesehituses muuta tuleks, mida võiks sisuliselt tähendada euroala majandusvalitsus ja eelarveliit ning millisel viisil võiks laheneda ülemäärase võlakoorma probleem reas riikides.

Kommenteerib Annika Paabut.

Professor Mundelli optimaalse rahaliidu teooria näeb ette veel ka tööjõu vaba liikumist ses regioonis, mis sisuliselt tähendab, et puuduvad kultuuri- ja keelebarjäärid jmt ning on võimalik ühest riigist suhteliselt tagasihoidlike kuludega teise riiki liikuda. Lisaks on algses versioonis rahaliidu eeltingmuseks ka kapitali vaba liikumine ning palkade ja hindade paindlikkus. Eelnev aga ei kehti euroala kohta, küll on see aga osaliselt tõene USA kohta. Seega jah, Euroopa Rahaliit pole optimaalse rahaliidu (OCA) etalon.

Teooria looja on euroliidu ellujäämiseks toonud välja kolm peamist tingimust (27. juulil 2011 Keskpanga Uudistevoole antud intervjuus):

1) lühiperioodil on tarvis poliitilist üksmeelt, et lahendada võlgade ja eelarvetega seotud probleemid;
2) keskpikal perioodil tuleks tema arvates töötada eelarvepoliitika harmoniseerimise ja keskvõimu tugevdamise suunas;
3) prof Mundelli hinnangul on aeg küps, et pikal perioodil töötada Euroopa Ühendatud Riikide suunas (United States of Europe).

Sisuliselt ütleb prof Mundell, et vajalik on astuda poliitilise ühenduse suunas, ehkki jah, algselt oli kogu teooria loodud nõnda, et rahaliit tegutseb ilma poliitilise ühenduseta.

Enamjaolt olen Mundelliga nõus, ent siin tuleb arvestada, et poliitilise liidu tekkimine võib võtta väga kaua aega. Praeguses olukorras on meil just aega üpris vähe. Usun, et euroala riikide valitsused on aru saanud, et poliitiline konsensus on hädavajalik rahustamaks finantsturge ning vähendamaks määramatust. Lisaks on vaja toimetada eelarveprobleemidega. Probleeme ei ole enam võimalik edasi lükata - majanduspoliitilisi meetmeid on jäämas üha napimaks ning nende oodatud mõju on üpris tagasihoidlik või puudub sootuks. Seega on lähitulevikus ees ootamas maksutõusud ja valitsuskulutuste kärped.

Oluline on poliitiline konsensus saavutada lähiajal, sest 2013. aastal toimuvad paljudes riikides valimised, mis võib oluliselt muuta poliitikute soovi kokkuleppeid sõlmida. Isegi kui need kokkulepped teenivad ka selle riigi rahva huve pikal perioodil, võivad need kaasa tuua ebamugavusi lühiperioodil.

Ei saa ka välistada, et osa riike valib taas rahvusvaluuta ning lahkub rahaliidust. Väga palju sõltub rahaliidu edasine areng sakslaste ja prantslaste soovist liitu hoida. Palju sõltub ka Prantsusmaast.

Kokkuvõtlikult: Euroopa Rahaliit saab püsima jääda juhul kui liikmesriigid kiiresti ja otsustavalt üksmeele leiavad ning vajalikud struktuursed muutused ka ellu viivad. Rahaliidule peab järgnema poliitiline liit, ent aeg tiksub siin meie kahjuks. Pole välistatud n-ö "pereheitmine".

Eelarveliit? Siin on ilmselt mõeldud ühtset eelarvepoliitikat Euroopa Rahaliidu liikmesriikides ehk teisisõnu, rohkem kontrolli riikide eelarvepoliitika üle, et sarnast olukorda tulevikus vältida.

Majandusvalitsus? Ilmselt on see selline kogum inimesi, kes juhiks ühtse eelarvepoliitika elluviimist ning vastutaks ka erinevate juhtnööride, otsuste ja määruste eest. Kui aga puudub poliitiline konsensus, ei usu ma sellise valitsuse edusse.

Tohutu võlakoorem Euroopas? Ma ei nimetaks seda tohutuks - ka paljudes teistes riikides on võlakoorem kõrgem kui nt Kreekas või Hispaanias. Peamine lahendus on sarnane sellele, mida Eestis juba tehti - ehk siis üle majandustsükli peab eelarve olema tasakaalus. Võlakoorma vähendamise ühe lahendusena on pakutud ka inflatsiooni lubamist üle Euroopa Keskpanga eesmärgi (2%), mis võiks aidata n-ö võlast välja kasvada. See aga on üsna libe tee. Kuigi jah, mõned protsendipunktid kiirem inflatsioon veel majandust ei halva.

Samas võib inflatsioon kergendada võlgade maksmist kui võlad on eelnevalt restruktureeritud. Ent ometi tasub meeles pidada, et inflatsioon võib samas ka kontrolli alt väljuda, mis omakorda sunnib keskpanku tavapäraste meetmetega reageerima ja intressimäära tõstma.

Näen peamise lahendusena siiski võlgade restruktureerimist.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
18. September 2011, 13:56
Otsi:

Ava täpsem otsing