Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kontor välisriigis ei nõua palju

Mariliis Pinn 26. september 2011, 00:00

Juba 1989. aastal nägi inglane Mark Dixon Brüsselit külastades, et ärimehed tegid hotellis tööd, ja ta tundis, et peab olema parem viis teel olles töötamiseks kui see. 22 aastat on möödas ja järjest rohkem ettevõtteid tegutseb rahvusvaheliselt.

Välisriiki laienemisel on kohe hunnik bürokraatiat, vaja on kas või maineka aadressiga postkasti, kuhu e-Eesti kõrval tihti kiviaegsete infosüsteemidega ametiasutused saaksid saata kirju. Kohapeal viibides on vaja kontorit ja nõupidamisteruumi, et kohtuda inimestega.

Appi tõttavad virtuaalkontor ja büroohotell. 1978. aastal loodud Servcorp on üks vanemaid büroohotellipidajaid, kellel on kontorid 21 riigis üle maailma. Samuti lõi firma 1980. aastal virtuaalkontori kontseptsiooni.

Kõigi virtuaalkontoriteenuse pakkujate paketid erinevad pisut, võid võtta kas ainult postiaadressi, millele saabunud paberkirjad digitaliseeritakse ja saadetakse e-postiga kliendile. Lisaks telefon, assistent ja vajadusel nõupidamisruumide ja kontori kasutamiseni välja. Pakettide hinnad on orienteeruvalt 100-200 eurot. Alati leidub ka kallimaid ja uhkemaid teenuseid.

Servcorp on üks vanemaid selles vallas tegutsejaid ning teda peetakse ka üheks viisakamaks ja usaldusväärsemaks. Suurim on Regus, kes jõudsalt haarab uusi turge. Loomulikult on igal pool oma kohalikud väiksemad tegijad. Virtuaalkontorid asuvad üldiselt heades asukohtades ja tuntud hoonetes.

Londonis võib ka üpriski luksusliku välimusega lahendusi saada, näiteks Argyll pakub tippteenust ja nende vahendada on kontorid ajaloolistes majades. Tegu on Executive Offices Groupi luksusbrändiga. Sama ettevõte pakub ka kõrge kvaliteediga kontoripinda Palladia kaubamärgi all ja taskukohasemat Corpnexi nimega.

Londoni juuretga eOffice tegutseb 26 riigis ja nende trumbiks on online-teenindus, mille kaudu saad paari klikiga vajalikus maailmanurgas sobiva teenuse tellida.

Regus on maailma suurim paindlike kontoripindade pakkuja, ettevõttel on 1200 büroohotelli 550 linnas 90 riigis. Muu hulgas Eestis, Lätis ja sel aastal asuti tegutsema ka Leedus.

Regus ootab paindlike töökohtade revolutsiooni. Kõik tormavad arenevatele turgudele ja Regus teab seda, laienedes jõudsalt, et uuest tuhinast osa saada. Financial Times vahendas ettevõtte juhi Mark Dixoni visiooni, mille kohaselt on võimalik saavutada edu, olles igal pool ja jõudes sinna esimesena.

Hiljuti avati esindus Horvaataias ja Elevandiluurannikul. Dixon plaanib koostöös kohalike kinnisvaraomanikega rajada järgmisel kolmel aastal 800 ärikeskust. Järgmisena on sihikul Kuveit, Sloveenia, Nepal, Madagaskar ja Uruguay.

Regusel on muljetavaldav klientide nimekiri, sealt leiab Google'i, Starbucksi, Nokia, GE, GlaxoSmithKline'i, Bloombergi ja Accenture'i. Ettevõtte majandustulemused on vastakad. 2010. aastal oli nende kahjum 6,1 mln naela (7 mln eurot), 2011. aasta esimesel poolel teenisid nad aga 13 miljonit naela (14,9 mln eurot) kasumit. Ka on nende büroohotellide täitumus muljetavaldavad 86%.

Ettevõtte agressiivne kasv toetub teooriale, et töökohtades tuleb revolutsioon ja üha rohkem nõutakse mobiilseid lahendusi. Ettevõtte teenuseid kasutab iga päev 900 000 klienti. Olemas on täielikult varustatud kontorid, nõupidamisruumid ja suur videokommunikastioonistuudiote võrk. "Meil on palju väikseid kohalikke konkurente, eriti palju tegijaid on möbleeritud kontorite pakkumises. Suurimaks konkurendiks peame traditsioonilist töö tegemise viisi ja tavapärast pikaajalist kontori renti," märkis Reguse turupositsiooniettevõtte kommunikatsioonijuht Nathalie Renson.

Reguse teenuseid kasutavad nii suurfirmad kui ka ühemehe idufirmad. "Farmaatsiast ITni, advokaadid, kaupmehed, tootjad, valitsusasutused - kõik on meie kliendid," lisas Renson, tuues välja, et klientidele on oluline riskide maandamine, saada oma raha eest maksimum ja et teenusepakkuja oleks olla turu nõudmiste suhtes paindlik.

"Praegu on Tallinna büroohotellil 80 klienti ja nõudlus kasvab," ütles Renson.

"Peamiselt nõuavad ettevõtted paindlikkust. Ka rahvusvahelised ettevõtted ei soovi uuele turule minnes liiga suuri kulutusi teha. Eesti firmad soovivad näiteks kuluefektiivselt mainekas asukohas aadressi, tegemata selleks investeeringuid. Kõik võidavad, andes kontorimured Regusele lahendada ja keskendudes oma põhitegevusele," lisas Renson.

Tallinnas avalikku kontorit pidava Garage48 projektijuht Hannes Lents on kindel, et Eesti ettevõtjad peavad piiri taha pürgima. "Igal juhul peab välja minema. Tihti minnakse kuuks ajaks turgu uurima ja investorite, partneritega kohtuma. Alguses pendeldatakse ja hiljem korraldatakse nii, et tehnoloogiatiim jääb Eestisse ja juhtimine toimub mujal."

Kas kiirendiprogramm või ühiskontor. Ruumide rent mitme peale on levinud USAsse siirduvate ettevõtjate seas. "Eelistatakse siiski ettevõtluskiirendit, sest seal toetavad kogenud mentorid, lisaks saab mingiks ajaks tasuta ka kontori," rääkis Lents.

"Praegu on põhisihtpunkt USA ja Silicon Valley. Eesti idufirmadest tegutsevad seal CrabCAD, Pipedrive, 300milligrams, Fortumo," märkis Lents. "Tegu on maailma tehnoloogiakeskusega."

"Kui tegemist on ühe-kahe inimesega või idufirmaga tehnoloogia vallas, siis Enterprise Estonia Silicon Valley on avanud kontorboksi Plug&Play Tech Centeris, mida saab algatuseks ja lühiajaliselt ehk kuni üks kuu kasutada," rääkis Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Silicon Valley esindaja Andrus Viirg. "Seal on internetiühendus ja ka ruumid kohtumisteks. See on esialgu tasuta. Kui tekib vajadus pikemajalise kontoripinna või virtuaalse kontori järele, tuleb juba otse Plug&Play Tech Centeriga leping teha. Virtuaalkontori hind algab 200 dollarist (150 eurot) kuu ja ühe füüsilise boksi hind 600 dollarit (460 eurot). Kõiki variante kasutavad ka eestlased," lisas Viirg.

"Ka Londonist leiab Eesti idufirmasid, peamiselt Springboardi ettevõtlusmentorlusprogrammi kaudu, mille edukas näide on Publification.com," ütles Lents.

Avalik kontor jätab alustavale ettevõtjale laveerimisruumi. Suurim võrgustik on ilmselt The Hubil, mis tegutseb 30 linnas. "Hub'ides maksad tavaliselt koha eest päevas. Hub'i mõte ongi olla paindlik ning hästi nõrkade sidemetega, et alustavale firmale ei tekiks kohe suuri kohustusi," ütles Lents.

"Eri linnades on mitmeid tehnoloogia-hub'e. Londonis on tuntuim TechHub, mis veab ka TechGrunchi nimelist idufirmade konkurssi. Saksamaal on Betahaus, kellel on eri linnades neli hub'i," tutvustas Lents piiritaguseid võimalusi.

Kommentaar Eestis on vähe ettevõtteid, kes välismaal bürood vajavad Eestis on väga vähe ettevõtteid, kes vajavad välismaal büroopinda. Majanduse habras seis on loonud olukorra, kus ei tegeleta piiriülese laienemisega ning kindlustatakse ennast olemasolevates tegevuskohtades. Büroopinna vajadus ja laienemine käivad ikka käsikäes. Riikidest tähtsaimad on Läti ja Leedu. Nagu Hillar Teder Äripäeva konverentsil märkis, saab minna ikka sinna, kus elatustase kodusest madalam - endast jõukamates riikides on väga keeruline jalga ukse vahele saada. Eesti ettevõte laieneb ennekõike Ida-Euroopas.

Kontorihotell on lahendus ainult ajutisele tööpinnavajadusele, see on liiga kallis püsiva töökoha rajamiseks, sest baashind on seal ikkagi kõrgem tavakontorist või lihtsalt korteri üürimisest. Arco Vara tegutses näiteks Bulgaarias Sofias esimesed kolm aastat üürikorterites, enne kui enda ehitatud maja valmis sai.

Eksportöörid loovad sihtriikidesse oma müügiosakondi ning nemad on ka sagedasemad pinna vajajad. Eestis on tubli ehitusmaterjali-, mööbli- ning toiduainetööstus. Mõne aasta tagustest kinnisvaravaldkonna suurtest laienejatest pole praeguseks peale Arco Vara ja mõne tublima väga palju alles jäänud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 19:02
Otsi:

Ava täpsem otsing