Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Euroala vajab kiiret kriisilahendust, muu maailm mures

Sirje Rank 26. september 2011, 08:17

Euroalal käivad juba arutelud reaalseid rahalisi sissemakseid nõudva alalise päästemehhanismi ESM ennetähtaegseks käivitamiseks, et võlakriis pidama saada.

Muu maailm vaatab murega pealt. “Rahvusvahelise kogukonna kannatus on katkemas,” ütles Suurbritannia rahandusminister George Osborne nädalavahetusel Washingtonis IMFi ja Maailmapanga aastakoosolekul, kus peamine kõneaine oli maailmamajandust uue šokilaine ja langusega ähvardav euroala võlakriis.

“Otsused selle kohta, kuidas piirkonna probleemidele lõpuks joon alla saada, ei saa oodata kuni kriis veel rängemaks muutub,” ütles USA rahandusminister Timothy Geithner.

Et Euroopa kriis ka USA majandust kraavi ei kisuks, ärgitas Geithner Euroopa riike tihedamale koostööle  keskpangaga, nii nagu tegi USA valitsus investeerimispanga Lehman Brothers kollapsi järel. Geithneri sõnul peavad valitsusjuhid koostöös Euroopa Keskpangaga tagama selle, et mõistlikku majanduspoliitikat ajavatel valitsustel oleks juurdepääs mõistliku hinnaga laenurahale ning et Euroopa pankadel oleks piisavalt kapitali ja likviidsust.

“Oht, et riigid üksteise järel pankrotti hakkavad minema, pankadele tormi joostakse ning katastroofilise finantskriisi risk tuleb elimineerida.  Vastasel juhul muutuvad tühjaks nii Euroopa kui ka teiste riikide jõupingutused,” hoiatas Geithner.

Selleks vajab Euroopa kriisikassat, mis oleks piisavalt tugev, et vajadusel ära kaitsta ka suuremad liikmesriigid, nagu Itaalia ja Hispaania. EFSFi 440 miljardist eurost, millest osa on juba eraldatud Iirimaale ja Portugalile, ei piisa.

ELi rahandusvolinik Olli Rehn ütles nädalavahetusel, et niipea kui EFSFi uued volitused on euroala parlamentides ratifitseeritud – Saksamaa parlamendis on EFSF sel neljapäeval –, keskendub tähelepanu sellele, kuidas neid vahendeid kõige mõjusamalt kasutada.

“Meil tuleb leida mehhanism, kuidas EFSFi ühest eurost teha viis, kuid otsust, kuidas seda teha, veel ei ole,” ütles Reutersile üks teine kõrge ELi ametnik, eelistades jääda anonüümseks.

Ringleb mitu ettepanekut Euroopa Keskpanga kaasamiseks – näiteks võiks EFSF garanteerida keskpanga võimalikud kahjud euroala riikide võlakirjaostudest, andes keskpangale sellega võimaluse oluliselt jõulisemateks tugiostudeks. Teine võimalus on, et EFSF saaks turult kokku ostetud euroala riikide võlakirjade tagatisel keskpangast raha laenata.

Keskpanga rolli nii radikaalseks muutuseks tuleb aga võita eelkõige Saksamaa vastupanu, kus keskpanga erakorralised kriisimeetmed on pälvinud väga teravat kriitikat.

Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble ütles nädalavahetusel, et Saksamaa on avatud euroala päästefondi võimendamise ideele, kuid ei pea tingimata vajalikuks keskpanga kaasamist. Samuti ütles ta, et Saksamaa on valmis toetama euroala alalise päästemehhanismi ESM käivitamist varem kui algselt plaanitud 2013. aasta keskpaigas. Tegemist on 500 miljardi euro suuruse fondiga, mis lihtsustab erasektori kaasamist võimalike kahjude kandmisel. Just viimane on eriti tähtis.

Saksamaa kantsler Angela Merkel ütles nädalapäevad tagasi, et Kreeka n-ö kontrollitud pankrotist kõnelemine ei ole enam tabu, kuid et ESMi käivitumiseni 2013. aastal ei ole euroalal selleks vajalikku mehhanismi. “Seepärast peab ESM esmalt käivituma,” ütles Merkel.

Nädalavahetusel kirjutas agentuur Bloomberg, et euroala rahandusametnikud hakkavad sel nädalal ESMi varasema käivitamise võimalust arutama, mis tähendaks liikmesriikidelt – sh Eestilt – ilmselt varasemaid sissemakseid. Otsustavat kriisikava oodatakse Euroopalt hiljemalt novembri alguseks, mil Canne’is kohtuvad G20 riikide liidrid.

Kuiva püssirohtu on veel ka Euroopa Keskpangal – Washingtonis anti mõista, et keskpank võib taastada aastase tähtajaga likviidsuslaenud ning ruumi on euroalal ka reitingukärpeks.

Üks küsimus: Kui Teil tuleks Riigikogus otsustada EFSFiga liitumise üle, kuidas hääletaksite?
Euroopa Komisjoni volinik Siim Kallas:
Ma arvan, et euroala raskused on Eesti jaoks ka julgeolekurisk ja selles mõttes ei ole minul põhimõtteliselt mingit kahtlust, et Eesti peab sellise asjaga ühinema. Ei maksa üle dramatiseerida, see päästepakett on ikkagi laenupakett. Kui me veame välja, siis me veame välja kõik koos. Mul ei ole mingeid kahtlusi. See on see pakett, mille me oleme komisjonis heaks kiitnud ja mul ei ole nüansse siia lisada. Mina olen kindlalt selle poolt, et Eesti peaks seda toetama. 

Mis on mis
EFSF
– euroala ajutine päästefond, laenude kogumaht on 440 miljardit eurot
Võttes arvesse EFSFi võlakohustuste prognoositavaid intressikulusid võib Eesti garantii ulatuda ca 2,5 mld euroni. Eesti prognoositav EFSFis antav garantii on 660 miljonit eurot.
ESM – euroala alaline abimehhanism. Täismahus on fond 700 miljardit eurot, millest 80 miljardit tuleb liikmesriikidel 2013. aasta keskpaigaks kohe sisse maksta (Eesti osalus kokku 148,8 miljonit eurot) ning 620 miljardit eurot moodustab nn nõudmiseni kapital. Välja antavate laenude kogumaht on 500 mld eurot.
Allikas: Rahandusministeerium

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
27. September 2011, 11:35
Otsi:

Ava täpsem otsing