Karastunud ettevõtjad usuvad enda edusse

ÄP 27. september 2011, 00:00

Äripäev kirjutab tänases kaaneloos, et investeeringud Eesti ettevõtete põhivarasse on jõudnud buumiaegsele tasemele. Täpsemalt investeerisid ettevõtted tänavu esimesel poolaastal materiaalsesse põhivarasse 1,1 miljardit eurot, aastatel 2007 ja 2008 oli investeeritav summa 0,1 miljardi euro võrra suurem.

Äripäeva hinnangul on see positiivne märk sellest, et vaatamata ebaselgele majandustulevikule on ettevõtjate usk tänu endiselt kasvavale välisnõudlusele iseendasse taastunud. Kuid sedagi, et välisinvestorid hindavad Eesti ettevõtluskeskkonda kõrgelt. Äripäeva meelest võivad kaks eelnimetatud osutuda olulisteks sammasteks, mis toetavad Eesti arengut pikas perspektiivis võimaliku kriisi kiuste.

Laias laastus on investeeringute kasvu taga kolm põhjust. Esiteks, edasilükatud investeeringute realiseerimine. Majanduskriisi ajal ning selle järgselt on ettevõtted tõmmanud kulusid koomale ning investeeringuid edasi lükanud, kuid nüüd on jõutud aega, kus samamoodi jätkata ei ole enam võimalik. Edasiseks arenguks on tarvis investeerida.

Teiseks, eksporti toetav kasvav nõudlus. Mitmed Eesti tööstusettevõtted töötavad täisvõimsusel ja jätkuvalt kasvava välisnõudluse rahuldamiseks peavad tootmist laiendama. Nii ongi näiteks töötleva tööstuse investeeringute kasvu taga rahapaigutused uutesse masinatesse ja seadmetesse suurenenud tellimuste täitmiseks. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi andmetel tehti tänavu esimesel poolaastal ligi viiendik investeeringutest töötlevas tööstuses ning need andsid veerandi kogu investeeringute kasvust. Tõsi, otsuseid tehakse kaalutletult ning hoolikalt riske hinnates.

Kolmandaks, välisinvestorite tulek. Äripäev kirjutas juba juulis, et välisettevõtjate huvi pärast kriisi Eestisse investeerida kasvab jõudsalt ning selle põhjuseks on muu hulgas lihtne maksusüsteem ning finantskriisiga kaasa tulnud palgatase. Võib arvata, et ähvardav surutis sunnib näiteks Põhjamaade ettevõtjaid efektiivsust tõstma ning muu hulgas mõtlema ka firmade ületoomisele Balti riikidesse. Viimane võib tähendada investeeringute jätkumist Eestisse. Näiteks Soome ettevõtete kolimine Eestisse ei ole ilmselt uudiseks. Swedbanki hinnangul on paljud Soome suurettevõtted juba kohal ja nüüd on tulekul ka keskmise suurusega Soome ettevõtted.

Eesti ettevõtjate suhteliselt kõrget usku oma ettevõtmistesse näitab ka majandususaldusindeks. Kuigi Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel oli august viies järjestikune kuu, mil majandususaldus kahanes, on usaldus tervikuna kui ka kõigi sektorite kindlustunde indikaatorid siiski üle ajaloolise keskmise ja Eestis toimunud majandususalduse langus on tagasihoidlikum paljudest Euroopa riikidest.

Usaldusindeks on see, mis reastab Eesti taaskord edukatega ühte ritta. Vaatamata tugevale langusele on kõrgeim majandususaldus endiselt Euroopa majandusmootoril Saksamaal (107,0) ning üle ajaloolise keskmise on näitaja veel Leedus (106,5), Eestis (106,3), Rootsis (106,2), Luksemburgis (105,1), Lätis (102,8) ja Soomes (100,7). Kui jätta kõrvale pisike finantskeskus, on tegu Läänemere-äärsete riikidega.

Mis edasi? Kuu aega tagasi soovitasime, et segased ajad ja sogane vesi sobivad Eesti ettevõtjale suure kala püüdmiseks nagu rusikas silmaauku. Usume, et võimalikud raskused loovad ka uusi võimalusi. Majanduskriisis karastunud ettevõtjatel tuleb neist lihtsalt kinni haarata.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
05. December 2011, 17:00
Otsi:

Ava täpsem otsing