Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Põllumees naudib head aastat ka tänavu

Anne Oja 28. september 2011, 00:00

Täna Äripäeva kuukirjas Tööstus ilmuva Põllumajandustootjate TOPi 112 ettevõtte koondkäive kasvas mullu aasta varasemaga võrreldes enam kui 15%, koondkasum ulatub buumiaasta rekordi lähedale. Aasta varasema 45 kahjumis ettevõtte asemel lõpetas seekord miinusega kuus.

"Esimene mõte on see, et võrdlusbaas oli kindlasti väga kehv. Kas nüüd eelnev aasta oli just katastroofiaasta, aga kriisiaasta kindlasti. 2010 toimus normaliseerumine," analüüsis pikaaegne põllumajandusjuht ja praegune Mooste vallavolikogu eelarvekomisjoni esimees Kalev Kreegipuu. Tema hinnangul peaks need vähesed ettevõtted, mis mullu kahjumisse jäid, nüüd oma asjad üle vaatama, sest objektiivset põhjust miinuseks mullu ei olnud. "Tänavune aasta tuleb põllumajandustootjatele pigem parem kui eelmine, aga järgmiseks aastaks ennustatakse juba langust," ütles Kreegipuu. "Aga loodan, et langus ei tule enam nii sügav."

Sektorid Ameerika mägedel. "2009 oli kriisiaasta, ekstreemaasta, seega ei tasu kasumi kasvu üle hinnata. Meiegi olime 5 miljoni krooniga kahjumis ja paljud kannatavad veel praegugi nende võlgade all, mis hankijaile (2009. aastast - toim) jäid," kommenteeris mullust kasumi kasvu edetabelis viiendaks tulnud Tartu Agro juht Aavo Mölder. Möödunud aastal avaldatud põllumajandustootjate edetabelis näitasid Möldri sõnul häid tulemusi seakasvatajad, sest söödavilja hind oli toona all. Piimatootmisele tuli aga peale maksta.

Üks kiiremaid käibe kasvatajaid, Haage Agro juht Toomas Pettai juhtis tähelepanu otsesele seosele börsi hinnataseme ja Eesti põllumajandustootjate käekäigu vahel. "Oleme ikka börs, börs ja veel kord börs. Vilja ja muude põllumajandussaaduste hinnad börsil tõusevad, sellega me saame hangeldada." Pettai tunnistas samas, et põllumajandustoodete börsihindade muutust on peaaegu võimatu ette näha ja ta ei ole leidnud kindlaid vihjeid, mis ütleks, et nüüd on õige aeg väetist ja seemet osta või saak maha müüa.

"Kui ma oleks kaks nädalat tagasi (vilja - toim) müünud, oleksin saanud rohkem. Hind on kukkunud 20 eurot tonni pealt. Vahepeal on olnud Kreeka võlakriis ja… kui kuskil on aga orkaan, hakkavad börsihinnad tõusma," rääkis ta oma tähelepanekutest. "Kõik sõltub aga sellest, kuidas majapidamises raha on. Paljud (Eesti põllumehed - toim), kes elavad n-ö peost suhu, on sunnitud juba kevadel lepingud lukku lööma," lisas Pettai.

Tänavune mullusest parem. "See aasta on veel natukene parem kui eelmine aasta, kuid sisendite hinnad kasvavad. Kui toodanguhinnad kasvavad, tahavad ka sisendite müüjad rohkem saada," lausus Mölder. "Tuleval aastal on inflatsioon suurem kui majanduskasv. Hea, kui 2012. aasta tulemused jäävad tänavuse aasta tasemele."

Pettai maalib pessimistlikuma pildi. "Väga head tulevikku ma põhimõtteliselt aga ei näe. Kindlasti peab olema kõva finantsdistsipliin," selgitas Pettai.

Ekseko ja Talleggi juht Teet Soorm kinnitas, et piima- ja teraviljatootjatel läheb praegu hästi tõusnud kokkuostuhindade tõttu. Teravilja hind kasvas lühikese ajaga peaaegu kaks korda. "Sea- ja linnukasvatuse põhisisend on aga teravili ja kui teraviljakasvatajatel läheb parasjagu hästi, ei lähe neil nii hästi, ja vastupidi," kommenteeris Soorm.

Küsimustele vastab põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Mis muutub Eesti põllumeestele uue ELi eelarvega aastail 2014-2020? Elu läheb Eestis ja Euroopas paremaks, selles ei ole kahtlust. 12. oktoobril avaldab Euroopa Komisjon põllumajandusministritele neli määrust, mis on aluseks järgmisel perioodil kujunevale ühisele põllumajanduspoliitikale.

Meie peamine võistlus hakkab käima otsetoetuste ümber. Kõik muu on ka oluline, kuid teisejärguline. Otsetoetustega mingisugune võrdsustamine kindlasti toimub. Me ei jää praegusele 45% tasemele järgmisel perioodil.

Milliseid muutusi on Eesti riigieelarves järgmisel aastal oodata? See on põllundusele hea eelarve, eelarve kasvab märkimisväärselt. Selle peamine põhjus on esiteks investeeringutoetused, mis kasvavad rohkem kui 10%.

Sektoris on majanduslik olukord paranenud, piima hind on juba pikka aega stabiilselt rahuldaval tasandil, mis võimaldab jätkusuutlikult toota. Pangad annavad tootjatele kaasfinantseerimiseks investeeringute kasutamiseks raha. Mõnel on tekkinud omavahendeid, ollakse väljumas majandussurutisest.

Teine põhjus on põllumajandustootjate sundseis, kas teha investeering nüüd ja kohe või loobuda sellest rahast. Kuna investeeringu tegemiseks on meil selged kriteeriumid ja tähtajad ning need lõpptähtajad jõuavad paljudel tootjatel kätte järgmise aasta lõpus.

2012 on see õnnelik aasta, kus saame riigieelarves täiendavaid otsetoetusi täies mahus planeerida. Suurendame ka vähemalt kolmandiku võrra eesvoolu suunatavat raha.

Millal lõpeb vaidlus Euroopa Komisjoniga siseriiklike täiendavate toetuste üle? Aastavahetuseks. Lubatud maksimumulatuses kindlasti rahastame. Kas see on 37, 27 või 28 miljonit eurot, ei oska ma öelda.

Euroopa Komisjon töötas välja uue vähem soodsamate alade määratluse. Kuidas see Eesti põllumehi mõjutab? Praegu võib ELis maksta vähem soodsamatesse aladesse jäävatele põllumeestele kõrgemaid toetusi. Eestis jääb 48% põllumajanduslikust maast vähem soodsamasse alasse.

Üldreegel on see, et üle poole liikmesriigi territooriumist ei tohi olla vähem soodne ala. Uued määratlused on meile tunduvalt soodsamad ja tervikuna ELi õiguslikumad, seal on arvestatud vegetatsiooniperioodi pikkust, temperatuure, mägisust. Selle määratluse alusel Eesti riik läheb peaaegu tervikuna soodsamate alade määratluse alla.

Millal uus määratlus kehtima hakkab? See ei ole veel komisjonis vastu võetud. Nad on öelnud, et tahavad seda rakendada uue perioodi alguses ehk 1. jaanuarist 2014.

Liha kallineb viiendiku võrra. Tooreainehinnad tõusevad järgmisel aastal tõenäoliselt üle 20%, mille peamine põhjus on seakasvatuse tsüklilisus. Eelmine aasta oli erakorraline, mil sealiha hind oli väga madal ja vilja hind väga kõrge. Seepärast vähendati sigade arvu. Kuna siga kasvab üheksa kuud, siis on nõudlus praegu suurem kui pakkumine. Ära ei saa unustada ka seda, et 1/7 maailmast ehk hiinlased söövad järjest rohkem sealiha, mis suurendab nõudlust ka maailmaturul. Eestis on üle saja lihatööstuse ning konkurents väga tihe. See ei tähenda veel seda, et kui toorainehinnad tõusevad üle 20%, siis ka väljamüügihinnad tõusevad nii palju.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 19:02
Otsi:

Ava täpsem otsing