EFSF sunnib muutma seadusi

Seni on arutletud, kas riigikogu peaks otsustama EFSFi raamlepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamise poolt või vastu. Teisipäeval tõstatati lisaks ka menetluslik külg ehk kes riigi tasandil võib otsustada antud lepingust ja selle muudatustest tulenevate kohustuste täitmise tagamist. Samuti kelle pädevuses on Eesti riigi poolt hiljem EFSFi konkreetse laenu heakskiitmine.

Nii õiguskantsler kui ka riigiõiguse eksperdid on seisukohal, et EFSFiga ühinemine planeeritud kujul ei ole kooskõlas kehtivate seadustega. Enne otsuse vastuvõtmist on vaja muuta nii riigieelarve seadust kui ka tagada edasiste konkreetsete EFSFi laenude heakskiitmisel riigikogu kaasamine.

Suure tõenäosusega siiski antakse EFSFi võlakohustustele riigigarantii. Oluline on märkida, et riik ei seo selle otsusega antavat garantiid mitte konkreetse riigi finantseerimise tagamisega, vaid see vajab eraldi riigi otsust.

Toetamise kasuks räägib ka raamlepingu eesmärk - euroala finantsstabiilsuse tagamiseks erakorraliste asjaolude tõttu rahastamisraskustesse sattunud euroala liikmesriikide toetamine. Samas vaadates, kelle jaoks EFSFi hetkel kaalutakse, tekib küsimus, kas näiteks Kreeka puhul saab rääkida erakorralistest asjaoludest raamlepingu mõistes.

Arvestades EFSFi raamlepingu eesmärki, peavad Eesti ja teiste eurotsooni riikide edasised otsused EFSFi konkreetsete finantspakettidega nõustumisel olema väga põhjalikult kaalutud. Populaarsus teiste euroala riikide silmis ja solidaarsus ei tähenda kohustust iga hinna eest laenudega kaasa minna.

Riik peab suutma meid veenda, et asetab end edasiste konkreetsete EFSFi otsuste juures hoolsa krediidiandja rolli ning hindab laenusaaja suutlikkust teenindada laenu. Pangad ei ole valmis varade vastu laenu andma, vaid tahavad lisaks ka positiivset rahavoogu. Sama põhimõtet peab järgima ka mistahes tulevikus EFSFilt laenu saav riik. Ta peab suutma oma laene teenindada.

Eesti huvid. Seni Kreeka suhtes rakendatud meetmed on pigem olnud suunatud riigi maksejõutuse vältimiseks, mitte probleemi sisuliseks lahendamiseks. Ei ole välistatud, et euroala suurriigid võivad olla ka edaspidi valmis tegema mööndusi ning tagama EFSFi raames Kreekale finantseeringu, et lükata edasi kontrollimatu pankroti saabumist. Prantsusmaa ja Saksamaa valmisolek võib olla tingitud soovist kaitsta enda riikide pankasid, kelle portfellides on märkimisväärsetes summades Kreeka riigivõlakirju. Kas oleme valmis seda hinda maksma?

Seega, kõik meiega solidaarsete eurotsooni maade otsused ei pruugi olla tehtud samadel kaalutlustel, millistel meil Eesti riigina on võimalik neid teha. Seega peab üldpoliitilisele otsusele liituda EFSFi kohustute tagamisega järgnema laenude igakordne põhjalik analüüs, et vältida raha andmist riigile, kes ei suuda seda tagasi maksta.