Jälgimissüsteemide arendajad jälgivad teineteist kiivalt

GSMvalve ainuomanik ja juht Hans Alter näitab näpuga Navireci suunas, et see on jätkuvalt suur maksuvõlglane, samas aga kipub eksootilistele turgudele ja on jätnud kodumaised kliendid unarusse. Navirec kaebas aga augustis tarbijakaitseametisse, et GSMvalve reklaam halvustab nende mainet ja eksitab tarbijat.

Navireci ärritas 22. augustil Äripäevas ilmunud leheküljeline reklaam, milles konkurent GSMvalve kuulutas, et nende kütuse jälgimise teenus on ainuke toimiv lahendus Eestis. Pärast tarbijakaitseameti sekkumist muutis GSMvalve reklaamteksti ning 19. septembril ilmunud reklaamis väidab GSMvalve vaid, et nende süsteem toimib korrektselt.

Navireci juhatuse esimehe Allan Seliranna kinnitusel said nad eelmise nädala reedel tarbijakaitseametist vastuse, milles nenditakse, et reklaam on tarbijat eksitanud, kuid Navireci mainet pole kahjustatud. "Kui aga mulle pärast esimese reklaami ilmumist helistas kolm-neli suurt klienti ja küsis, kas nende raha on nüüd maha visatud, siis minul tekib küll küsimus, kas meie huve pole kahjustatud," lausus Selirand. "Mul ei ole selle vastu mitte midagi, kui keegi oma tugevusi reklaamib, aga kui keegi teeb seda konkurente mingil määral mahategevalt, siis see ei ole eetiline. Samuti kui inimene räägib endast, siis ta võib rääkida kas head või halba, aga kui ta räägib kellegi teise kohta, siis tuleb sõnu valida."

Hans Alteri kinnitusel tegid nad reklaamikampaania selleks, et klientidele öelda, et ära osta endale vanarauda. "Uues reklaamis me soovitame kliendil testida oma kütuseanduri süsteemi ja reaalsus on see, et meie süsteem töötab ning see on üks põhjus, miks päris palju Navireci endisi kliente on meiega ühendust võtnud," seletas Alter. "Me võtame pidevalt nende kliente üle ka seetõttu, et suudame pakkuda umbes 30 protsendi võrra odavamat teenust." Alteri andmeil on autode arv, kus nende jälgimissüsteem peal, ligi aastaga kasvanud Eestis 5000-lt umbes 7500 autoni.

Konkurendi maksuvõlg ei anna rahu. Ehkki Alter rõhutas, et ega nad omavahel ei nagista ja et tegu on normaalse konkurentsiga, viis ta korduvalt jutu Navireci maksuvõlale. "Aasta tagasi põhjendasid nad tekkinud võlga ekspordiga, aga tegelikult see ikkagi vist nii ei ole, sest võlg on suurenenud," rääkis Alter.

Kui aasta tagasi oli Navireci maksuvõlg 0,3 miljonit krooni, siis praegu ulatuvad ettevõtte maksuvõlad 32 059 euroni ehk 0,5 miljoni kroonini, millele lisandub 1217 eurot intresse.

Selirand nentis, et võlale õigustust pole ja et loomulikult maksavad nad võla ära. "Me proovime seda teha õigel hetkel," sõnas ta ja lisas, et võlasumma ei ole nende jaoks ületamatu, sest näiteks ainuüksi seadmeid ostavad nad kuus umbes 25 000 euro eest. Seliranna andmeil on aasta lõpuks nende seadmeid paigaldatud ligi 7000 sõidukile, millest umbes 3000 asuvad Eestis.

Selirand möönis, et ehkki nad on Kosovo riigihankega seoses kõik vajaliku ära teinud, peavad nad seal tõsiseid vaidlusi raha kättesaamise üle. "Bermuda on meie jaoks jätkuvalt tõusev turg ja seal raha kättesaamisega probleemi ei ole," lisas ta. Navireci koostööpartner võitis Kosovos suuremahulise hankelepingu eelmise aasta augustis, sama aasta novembris alustas Navirec sõidukite jälgimisteenuse eksporti eksootilisele Bermudale.

Navirec vaatab välja. Seliranna kinnitusel jätkavad nad uute turgude otsimisega. "Meil on läbirääkimised ühe suure tehnoloogiat vahendava müügiettevõttega Euroopas ja kui leping allkirjastatakse, hakatakse Navireci teenust pakkuma kaheksas Euroopa riigis," jäi ta üldsõnaliseks.

Navireci ja GSMvalve ärimudelid on sootuks erinevad. Navirec panustab teistesse riikidesse ja müüb välisturgudel oma IT-teenust koostööpartnerite kaudu. GSMvalve ei kasuta edasimüüjaid ja tegutseb organisatsioonikeskselt, omades oma IT-tiimi nii Eestis kui ka Lätis ja Leedus.

"Kui nemad (Navirec - toim) tahavad eksportida ja laieneda üle maailma, siis meie huvi on pakkuda koduturul head teenust," rääkis Alter ja kinnitas, et nad on nõus ostma Navireci turuosa. "Oleme valmis nende Eesti kliendid üle võtma. Ehk kui neil on huvi Eesti turust loobuda ja selle võrra paremini eksportida, siis mis meil saab selle vastu olla, et ühel Eesti ettevõttel läheb eksportides hästi."

Iga firma valib endale ise tee, kuidas ta ennast turustab. See sõltub firma strateegiast ning suhtumisest klientidesse ja konkurentidesse.

Oskandol on teenuses Eestis ja välisriikides umbes 7000 autot, millest üle 2500 autol mõõdetakse kütusekulu, kasutades selleks nivooandurit või autosisest arvuti informatsiooni. Oskando on selle süsteemiga tegelenud üle kolme aasta, kütusemõõtmise pikaajalised kogemused on Eesti turul ka Navirecil ja Metrotecil.

GSMvalve alustas kütuse seireteenuse pakkumist alles hiljuti ja kui see on kohe parim lahendus turul, siis on tegemist väga "julge" reklaamiga. GSMvalve on varem avalikkust informeerinud, et neil on Eestis üle 50protsendine turuosa. See ei vasta tegelikult tõele, aga ma ei hakka seepärast avalikkuses mingit müra tekitama.

Meie reklaamivaldkonna jurist, kes Navireci kaebust menetles ja analüüsis, ei tuvastanud, et GSMvalve reklaam oleks mainet kahjustanud. Küll aga tuvastas ta, et selline reklaam võib tarbijat eksitada. Seetõttu saatsime GSMvalvele kirja, milles juhtisime tähelepanu, et sellisel kujul seda reklaami avaldada enam ei tohi. Tegu oli kirjaga, mitte ettekirjutusega.

Konkurendid ikka aeg-ajalt kaebavad üksteise peale. Kõige enam teevad seda alkoholitootjad ja mobiilsideoperaatorid.