Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Eksperdid: Eestile Taani laenutee ei sobi

Anne Oja 05. oktoober 2011, 00:00

Esmaspäevast peaministrikohal olev Helle Thorning-Schmidt teatas, et Taani majandus saab 10 miljardi Taani kroonise (1,3 mld eurot) rahasüsti teede, raudteede ja jalgrattateede remondiks. Samuti on plaanis renoveerida sotsiaalmaju ning muuta keskkonnasõbralikumaks eramajad.

Peaminister usub, et meetmed loovad juurde palju uusi töökohti, mis omakorda toovad maksude näol raha riigikassasse. "Oleme oma majandusplaani üle väga uhked. Me usume, et see aitab meil kriisist läbi tulla ja tagada heaoluriigi tulevik," ütles Thorning-Schmidt üleeile valitsuse programmi tutvustades.

Üle 100 000 uue töökoha. Plaanis on 2020. aastaks luua vähemalt 135 000 uut töökohta. Samuti saavad ajutist maksusoodustust firmad, mis investeerivad uude masinaparki või tehnoloogiasse. Plaanis on langetada oluliselt tulumaksu - kui palju täpselt, selgub läbirääkimistes ametiühingute ja tööandjatega.

Taanis on praeguse seisuga Skandinaavia nõrgim majandus. Tööpuudus on 6,2 protsenti, eelarvedefitsiit kasvab ennustuste kohaselt tuleval aastal 4,6 protsendini SKPst.

Riigikogu majanduskomisjoni liige Urmas Reinsalu sõnul ei peaks madala laenukoormusega Eesti ekspordi äralangemisel püüdma riigi võetava laenuga kohalikku majandust elavdada. "Ma arvan, et laenu kaudu majandust ja seeläbi ka tarbimist elavdada pole kõige ratsionaalsem, see pole kuigi jätkusuutlik. Edu mootor peaks olema ikkagi eksport," ütles Reinsalu.

Pank ei prognoosi Eestile 2012. aastal majanduskriisi. Eesti majanduse vedavaks jõuks on ja jääb ekspordisektor. Valitsus on esitanud 2012. aasta riigieelarve parlamenti, mis on pingeline, aga sisaldab juba praegu taasiseseisvumise järgseid suurimaid investeeringuid koos Euroopa Liidu fondidega. Kõike seda pean praeguses keerulises keskkonnas piisavaks meetmekogumiks, mis tagab meile küll numbriliselt tagasihoidliku, kuid siiski positiivse majanduskasvu.

Rahvusvahelised rahaturud on laenamise suhtes nii pankadele kui ka riikidele praegu äärmiselt ebasoodsad. Rahalist ressurssi on piiratult ja see on ebaproportsionaalselt kallis, mistõttu pank ei soovita Eesti riigil kaasata rahvusvahelistelt võlaturgudelt täiendavaid vahendeid lähema 6-12 kuu jooksul.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 19:03
Otsi:

Ava täpsem otsing