Pühapäev 19. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Euroopa riskifond koputab uksele. 200 miljonit eurot Balti ettevõtete kasvuks

Hannes Sarv 10. oktoober 2011, 00:00

Seega oleks sellise ettepaneku realiseerumisel Eesti, Läti ja Leedu ettevõtete kasvutaotluste rahastamisse suunatav summa kokku 200 miljonit eurot.

"Läbirääkimised Balti riikidega on veel väga varajases staadiumis, aga see sisaldab meie ettepanekut, et EIF investeeriks sellise summa (40 miljonit eurot - toim)," kommenteeris EIFi Põhja-Euroopa piirkonna juht Graham Cope värskelt tehtud ettepanekut. Ta lisas, et esialgu peavad kõik Balti riigid koostöös EIFiga kava läbi töötama. Cope lootis, et fond võiks startida 2013. aasta jaanuaris.

Ametlik pakkumine tehtud. Praeguseks on ametlik pakkumine rahandusminister Jürgen Ligile ja majandusminister Juhan Partsile saadetud kirja näol ka Eestisse kohale jõudnud. Hoolimata sellest, et mitteametlikul tasemel on läbirääkimised juba mõnda aega käinud, võtab Eesti poole otsustamine kava toetamise suhtes veel aega. "Esmane ettepanek osaleda fondifondi loomises on saadetud septembri keskel. Praegu tegeleb rahandusministeerium veel ettepaneku analüüsimisega ning seisukohtade väljatöötamisega," saatis ministeeriumi pressiesindaja Rainer Laurits vastuseks küsimustele, kas Eesti on valmis 20 miljoni euroga fondis osalema ja kust raha tuleks.

EIFi ettepaneku järgi toimuks raha suunamine Eesti ja teiste Balti riikide ettevõtete kasvuambitsioonide rahuldamiseks mitmes etapis. Esialgu paneksid EIF ja Balti riigid kokku 100 miljoni euro suuruse fondifondi - Balti Innovatsiooni Fondi. See jääks EIFi juhtimise alla ja valiks omakorda konkursi korras välja reaalselt raha ettevõtetesse paigutavad era- ja riskikapitalifonde juhtivad ettevõtted - nagu näiteks BaltCap jt. Nende ülesanne on turult omakorda raha kaasata - kogusummas 100 miljonit eurot. Üks tingimus on ka see, et igasse riiki tehakse investeeringuid vähemalt 20 miljoni euro eest ehk vähemalt sama palju kui iga riik panustab. Cope'i sõnul plaanitakse fondi kaudu toetada ettevõtteid, kellel on tugev kasvupotentsiaal.

EIFi kava toetavad ka Eesti Riskikapitali Assotsiatsiooni (EstVCA) liikmed. EstVCA juhatuse esimehe ja BaltCapi investeeringute direktori Kristjan Kalda sõnul puudub praegu Eestis nn nurgakivi investor. "Meie organisatsiooni (EstVCA - toim) liikmed on need, kes kasvuettevõtteid Eestis finantseerivad ja meie näeme seda probleemi eriti teravalt. EIFi pakkumine tuli õigel ajal ja see on nende enda algatus," sõnas ta. Tema sõnul on 200 miljonit eurot Balti kapitaliturule piisav rahasüst, kuna suurem summa ajaks üles ka investeeringute hinna. "Ainult Eestile oleks see juba piiri peal ja küsimus oleks, kas seda pole juba liiga palju. Baltimaades ei kata ta kogu vajadust, aga eesmärk on protsess käivitada," ütles Kalda.

Tema sõnul on sellisest fondist tulevale rahale tavaliselt huvitavad kõik väiksemad, kuid kasvujõulised ekspordile suunatud ettevõtted sektorist sõltumata - välja arvatud ebaeetiliseks peetavad ärid, nagu hasartmängud või kange alkohol. "Kõrvu kikitama peaks iga ettevõte Eestis, kelle töötajate arv jääb alla 250. Vaadatakse ideid, kus on kasvupotentsiaali ja uuenduslikkust," sõnas ta.

Arengufond hakkab mudelit kokku panema. Projekti on kaasatud ka Eesti Arengufond. Ka arengufondi juhi Ott Pärna sõnul võiks sellisest riikide toetatud fondist saada kapitalituru nurgakivi. "EIFi ja riikide vahel tehtud fond oleks iseenesest kasumitaotluslik. See raha saadakse mingil hetkel tagasi ja koos tootlikkusega," selgitas ta.

"Võrreldes näiteks nende garantiidega, mis me siin anname (euro päästepakett EFSF - toim), kaalub selle asja mõju kindlasti üles rahasumma, mis me sinna algselt sisse paneme. Moodustame töögrupi, et aastases perspektiivis see asi kokku panna. Kui mudel korralikult välja töötada, siis on tõenäosus, et valitsused taha tulevad, suurem," lisas Pärna.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 19:03
Otsi:

Ava täpsem otsing