Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Endine krossimees hüppas sägakasvandusse

13. oktoober 2011, 07:54

"Ära välguga pilti tee ja sees räägime vaid sosinal," ütleb endine krossimees Avo Leok oma uue kalakasvanduse uksel ja lükkab   end ratastooliga hämarusse.

Enne kui silm hämarusega harjub, tajub nina leitsakut ja kõrvad püüavad kinni mulksuvaid helisid ning pumpade urinat. Leok valgustab taskulambiga kalavanni. Võiks arvata, et oled kevadises kartulikeldris ja sinu poole turritavad pikad kartuliidud. Aga need idud liigutavad end ja idude vahel asuvad suured pärani suud ajavad end veepinnale ja ahmivad õhku.

Just nimelt ahmivad õhku, sest Aafrikas elunev angersäga on maailmas üks väheseid kalu, kellel on lisaks lõpustele ka kopsutaoline organ. See on  põhjuseks, miks Leok küsimusele, kas ta üht kala poseerimiseks õue ei saaks tuua, suskab varmalt kahva vette.

Leok on ainus Eestis, kes kasvatab soojaveekala angersäga. Tänavu mais kalafarmi sisse lastud ühegrammised ja 3 cm pikkused maimud on viie kuuga kasvanud müügikaalu ehk keskmiselt 1,5kiloseks. Soojaveekala kasvab väga kiiresti, sest ta sööb kogu aeg. Looduses elav kala kasvab vaid suvel, kui ta sööb, ja seepärast võtab näiteks forelli kasvatamine müügikaalu 2-3 aastat.

Võrumaal Sõmerpalu vallas Hänike külas asuva Paadi talu peremees Avo Leok hakkas angersäga kasvatamise peale mõtlema paar aastat tagasi. Mõtte istutas talle pähe vend Arvo, kes oli kunagi Hollandis sattunud sägakasvatusfarmi. Arvo ise elab naaberkrundil ja kasvatab forelli.

"Kui ma (ratas)tooli jäin, võttis kaua aega, et paratamatusega ära harjuda," räägib Avo Leok, kes pärast traagilist kukkumist krossirattalt jäi alakehast halvatuks. "Mitu aastat proovisin jätkata lilledega – tänu ema-isa kasvatud roosidele ma omal ajal krossi sõita saingi –, aga see ei tasunud ära, sest ratastoolis olijana taimi ei kasvata ja abiliste palkamine on liiga kulukas."

Samal põhjusel langes ära ka näiteks forelli kasvatamine välitiikides. Aga sisetingimustes kala kasvatamisega saab Avo Leok igati hakkama ja kui vaja, aitab abikaasa Kerli või üheksa-aastane poeg.

Endine krossitsiklite remondigaraaž on rekonstrueeritud angersäga kasvatamise tingimustele vastavaks ning varustatud ratastoolis liikuje jaoks kaldteede ja muu vajalikuga. Leok annab kaladele kaks korda päevas süüa – tegu on spetsiaalse, Prantsusmaal toodetud ujuvsöödaga – ning hoiab katlal silma peal, et farmisüsteemis ringlev 80 kuupmeetrit vett ei langeks alla 28 soojakraadi.

Muide, vett soojendab puidukatel, sest oma talumetsast saadav puit annab olulise säästu. "Metsa mahavõtjad ja halgudeks lõhkujad tuleb palgata, sest ilma jalgadeta neid töid ei tee," lisab Leok.

Ta tunnistab, et tegelikult realiseerus sägakasvatamine kiiremini, kui ta plaanis. "Minu head hollandlastest tuttavad sägakasvatajad, kellelt ma väga palju õppinud olen, panid mind korraga fakti ette, et kui mina sägafarmi sisseseadet ära ei osta, siis teeb seda kohe keegi teine," räägib Leok ja lisab, et tegu oli töötava farmi sisseseadega, mida ta oli palju kordi käinud vaatamas. "Uue sisseseade muretsemiseks poleks mul raha olnud." Sestap laenas Leok vendadelt ja sõpradelt raha ning mullu detsembris olid seadmed taluõuel.

Esimese ostu – sadakond angersäga maimu – tegi aga Leok juba mullu augustis. Need Hollandist toodud maimud kasvatas ta katse-eksituse meetodil üles oma maja saunas tavalises akvaariumis ja ligi 30 ellujäänut on praegu 5-6kilosed marjakalad ehk kalad, kellelt saadakse uusi kalamaime.

"Sauna ei saanud meie pere küll terve talve kasutada, ent kasvavate sägade pealt õppisin palju," muigab Leok. Lisaks pesemisvõimaluse piiratusele pidi pere kodus ka suhteliselt vaikselt tegutsema. Sest säga on väga tundlik kala, keda müra, vibratsioon ja muu välisärritus tõsiselt häirib. Stressis olev röövkala võib liigikaaslast rünnata ja kui nüüd ka teised kalad verelõhna tunnevad, on rünnatu elupäevad loetud.

Ehkki esimene partii angersägasid on müügikaalu kosunud, pole Leok aktiivselt müügikanaleid otsinud. "Ma ei saanud enne turuga tegeleda, sest need, kellega ma sel teemal rääkinud olen, tahtsid enne ikka kala näha ja maitsta," põhjendab ta. "Ma olen sellega arvestanud, et turuletulek on raske ja võtab aega ning algul tuleb kalu võib-olla ka ühekaupa müüa." 

Angersäga liha on heleroosat värvi, kalal pole peenluid, on ainult selgroog. "Oleme kala praadinud, hautanud, küpsetanud, marineerinud, suitsutanud nii kuum- kui külmsuitsuga – sellest kalast saab kõike teha ja kala on maitsev," kinnitab Leok. Rookimata angersäga kilohinnaks taluväravas on ta kalkuleerinud neli eurot, millele lisandub käibemaks.

Tartumaal Pangodi järve kaldal asuva kalarestorani juhataja Roland Kirs ütleb, et kõik, mis Eestis propageerib kala söömist, on väga teretulnud. "Samuti on tore, kui on inimesi, kes julgevad riski võtta," tunnustab Kirs. "Ma ei ole veel jõudnud angersäga maitsta, aga teen seda kindlasti. Meil on menüüs palju erinevaid kalu, sealhulgas palju kunstlikult kasvatatuid."

Värske ja külmutatud kala ning kalatoodete maaletooja OÜ Kalakala & Pojad on ainus firma Eestis, mis vahendab muude väga paljude mereloomade seas ka värsket angersäga. "Seda kala ostame Hollandist ja tarbijaks on HoReCa sektor," räägib ettevõtte juhataja Mikk Metstak. "Oma kogemuse põhjal ei arva ma, et sellel tootel Eestis väga turgu oleks. Aga võib-olla on asi ka hinnas kinni olnud." Metstak lisab, et angersäga liha ei ole tema esimene eelistus, aga võrreldes teiste analoogsete soojaveekaladega on see siiski natuke maitsvam.

Metstak kuuleb Äripäevalt esimest korda, et keegi angersäga ka Eestis kasvatab. "Avo Leoki pakutud hind on kindlasti konkurentsivõimeline võrreldes välistootjatega," möönab ta. "Samas rookimata kujul ei ole seda kala ilmselt võimalik palju müüa ja rookimine tõstab kindlasti toote hinda."

KOMMENTAAR

Tiit Paaver, maaülikooli kalakasvatuse osakonna juhataja, professor

Eestis kasvatatakse mitmes kohas kalu sisetingimustes, ent selline kasvatamine tähendab väga suurt riski. Kalakasvatajad on kandnud kahjusid, sest kui süsteemis midagi üles ütleb, võivad kalad hukkuda.

Angersäga – kalateadlased kasutavad kõige rohkem nimetust põhja-aafrika säga – kasvanduse näol on tegemist unikaalse ettevõtmisega. Võib aga olla nii, et kasvatada on lihtsam, kui turgu mõjutada. Eesti rahvas ei tea ju angersägast midagi, nii et turu kujundamine tuleb alles teha. Kui palju on seda kala võimalik Eestis turustada, see küsimus jääb õhku.

Angersäga on tegelikult väga iseäralik kala, sest tal on kopsutaoline organ ehk ta saab õhku hingata. Seetõttu on teda palju lihtsam kasvatada, sest kui ka vesi on kehva kvaliteediga ja hapnikuvaene, siis ta tuleb pinnale ja neelab õhku. Kuni nahk niiske püsib, senikaua see kala ka elab.

TAUST

Angersäga (Clarias gariepinus)
* Eesti keeles kasutusel ka nimetused põhja-aafrika säga, aafrika säga, niiluse säga.
* Röövkala, kes vajab eluks vähemalt 28kraadist vett.
* Kasvab Aafrika, Lõuna-Aasia jm siseveekogudes.
* Hollandis hakati sisetingimustes kasvatama üle 20 aasta tagasi, Holland on Euroopa suurim angersäga kasvataja.
* Hea söötmise korral kasvab kaubakaalu (1,5 kg) viie kuuga.
* Eesti jõgedes kasvav säga kuulub hoopis teise sugukonda ja on looduskaitse all.

Avo Leok (40)
* Eesti tuntumaid krossisõitjaid, võitis 1997. aastal 500 cm² tsiklite klassis MM-sarja Belgia etapi ja 2005. aasta aprillis MX3 klassis MM-sarja Itaalia etapi.
* Kukkus 2005. aasta mai algul MMi etapi vabatreeningul ning murdis selgroolüli, mille tulemusel jäi altpoolt vööd halvatuks.
* Mitu aastat hiljem hakkas tegutsema OÜ Paadi Talu juhatajana, kasvatades lilli.
* 2009. aasta detsembris ostis Hollandist angersäga farmi sisseseade. Kevadel 2010 rekonstrueeris endise garaaži kalakasvanduseks, sama aasta mais ostis Hollandist esimese partii kalamaime ning juunis teise partii.
* Järgnevatel kuudel on asustanud farmi endakasvatatud maimudega.
* Farmis on praegu umbes 10 000 erinevas kasvustaadiumis kala.
* Kokku investeerinud kalafarmi umbes 400 000 eurot. Mingit toetust küsinud ei ole ja pankadest raha laenanud pole. Aidanud on eraisikutest võlausaldajad.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. October 2011, 10:10
Otsi:

Ava täpsem otsing