Sõiduvahend või tikutops?

Jaana Pikalev 14. oktoober 2011, 00:00

Möödunud nädalal korraldas Tallinna Tehnikakõrgkool ettevõtlusseminari "Roheline transport kui uus ettevõtlusvõimalus", mille raames käsitleti peamiselt elektriautosid.

Tänane autorubriik ei tutvusta konkreetselt elektriautot kui sellist, vaid püüab ekspertide abiga mitmed levivad müüdid elektriautode kohta ümber lükata.

Sõiduulatus talvel väheneb. Üks kõige sagedamini märgitav müüt on asjaolu, et Eesti kliimasse elektriauto ei sobi. Seejuures tuuakse näiteid viimastest eriti krõbedatest talvedest ning püstitatakse vastuseid teadmata hüpotees, et elektriauto akud ei kannata seda välja. Mida ei teata, on aga asjaolu, et Eestis on tegelikult tehtud päris arvestatavad katsed eritemperatuuridel, mistõttu saab öelda, et elektriauto peab meie kliimas vastu küll.

Eestis elektriautosid ehitav ja arendav ZEV Motors OÜ omanik Teet Randma ütles, et elektriauto tuleb lihtsalt ehitada kliimale vastavalt. "Me oleme kasutanud viis aastat elektriautot Eesti talvedes. Märksõnadeks on soojendatud akupakid ning eraldi gaasi pealt töötav salongisoojendus," selgitas Randma, kellel ka kõnealused katsetulemused ette näidata. Tõsi, ta täpsustas, et reaalselt võib sellisel elektriautol sarnaselt sisepõlemismootoriga suureneda energiakulu talvel umbes 15%, mis tähendab, et ka läbisõit on sellevõrra lühem.

Uustulnuka eluiga tavaautoga võrdne. Teinegi kulutulena leviv müüt on sõiduvahendi eluea pikkus. Teisisõnu usutakse, et auto amortiseerub kiiremini, kuna autode akude vastupidavus ei ole väga pikk. Eestis elektriautomudelit müüva KW Bruun Baltic OÜ martketingi juhi Kerli Maro sõnul on siiski elektriautode eluiga võrreldav teiste sõiduautodega.

"Akude eluiga tootja info kohaselt on kuni 10 aastat, mille järel on aku endiselt küll töökorras, kuid tema võimekus on langenud ca 25%. Auto eluea pikendamine jälle 10 aasta võrra on lihtne - soetada uus aku, mille hind on 10 aasta pärast suure tõenäosusega juba taskukohasem tänu tootmismahtude suurenemisele," sõnas Maro.

Kolmanda müüdi juures võib peatuda peaaegu vanasõnaga - maitse üle ei vaielda. Valdavalt peetakse elektriautosid inetuteks. Tõepoolest, need masinad, mida Eesti turule on tutvustatud kui kontseptuaalseid elektrisõidukeid, on enamus pisikesed ning kaugeltki mitte luksusliku välimusega, mistõttu ka ettevõtja, kelle arvamust me küsisime, nimetas neid lausa tikutopsideks.

Randma sõnul pole tegelikult üldse auto kere, kuju ja suurus üldse sõltuvad sellest, kas tegemist on elektriautoga või mitte. "ZEV Motors pakub Eestis teenust, kus ükskõik milline auto ehitatakse elektriliseks," nentis ta. Miks praegu turul olevad valmis elektriautod on väiksed, on tema sõnul tingitud sellest, et nad on disainitud kasutamiseks suurlinnades, kus teed on kitsad ning parkimiskohad probleemiks. "Ilusa ja suure autoga sõitmine võib olla tore, kuid kui sellega iga päev tööl käia, siis see on tülikas ja kulukas võrreldes väiksemamõõtmelise elektriautoga," sõnas Randma.

Ning pikemalt lahtiselgitamist vajab ka ilmselt fakt, milleks elektriautode kontseptsioon üldse globaalselt päevakorda on tulnud. See on keskkonnamõju faktor.

Ühel juhul arvatakse, et elektriautot peetakse ekslikult keskkonnasõbralikuks liikumisvahendiks, sest olgugi, et tegemist on alternatiivset kütust kasutava masinaga, kulutatakse elektritootmiseks siiski ju veel piiratud ressurssidega energiaallikaid - naftat, põlevkivi jne.

Maro sõnul on elektriauto puhul olulisem siiski masina enda tarbimine, kulu ja saaste, mis on peaaegu 10 korda väiksem sisepõlemismootori omast. "Elektri tootmist ei saa aga otseselt mõjutada autode kasutajad, vaid elektrit tootvad ettevõtted ja riik. Autode kasutajad saavad aga mõjutada otseselt linnasaastet ja CO2 taset õhtus. Tänapäeval on võimalik ka tuulenergiat kasutada, mis ei saasta keskkonda," kommenteeris Maro.

Peamiselt laetakse akusid öösiti. Randma lisas, et elektriautosid laetakse tegelikult pigem öösiti, ajal, mil valitseb tegelikult elektri ületootmine. "Sellises kasutuses ei ole vaja elektriautode sõitmiseks ühtegi kilogrammi põlevkivi juurde põletada. Eestil on ka tuuleenergia osakaal nüüd viis protsenti, millega saaks sõita igapäevaselt 100 000 elektriautot, mis on 20% Eesti autopargist," ütles Randma.

Et viimase aastakümnega on autotootjad autotarbijate ootused auto kui tarbeeseme headuse ja mugavuse suhtes väga kõrgele ajanud, siis lähtuvalt selles peab ka elektriauto minu jaoks olema sama hea. Praegu on Eestis müüdavad elektriautod kahjuks vaid "tikutopsautod". Sisuliselt langeks arvestatavasse auto suurusesse turul toodetavatest elektriautodest Nissan Leaf või Opel Ampera. Ampera miinuseks, lisaks sellele, et teda Eestis veel ei müüda, on see, et väikeste lisaarenduste tõttu ta kahjuks EASi vahendusel makstava elektriautode toetuse alla ei mahu. Minu isiklikuks lemmikuks oleks praegu maailmas toodetavaid elektriautosid vaadates Silicon Valley-st alguse saanud Tesla Motorsi toodang. Sisuliselt on tegu perautosuuruse luksusliku sport-

autoga ja mudeli Tesla Model S liikumisraadius on sõltuvalt aku suurusest 160..300 miili (257...482 km) . Seejuures on auto baashind 50 000 kuni 70 000 dollarit. Kusjuures see hind on ainult kaks korda suurem meil hetkel müüdavate "tikutopselektriautode" hinnast. Minu jaoks räägib see fakt seda, et Eestis praegu pakutavate elektriautode hinnad on vähemalt kaks korda üle hinnatud.

Ma ei tea Eestis ühtegi isikut, kes ilma EASi poolse 50%-ise finantseeringuta oleks valmis mõnda nendest väikeautodest ostma nende praeguse letihinna juures. Tesla näide on seetõttu väga hea, et see näitab et on võimalik toota oluliselt odavamalt ja praegune letihind ongi arvestatud toetusega ostmiseks. Fakt, et Eesti riik otsustas sellise toetuse sisse seada, on väga hea, kuna tänu sellele hakatakse elektriautosid natukenegi tarbima ja see tekitab vajaduse laadimisvõrgu väljaarendamseks.

Elektriauto eelised on õhu ja mürasaaste puudumine ja suhteliselt madal kasutuskulu. Kasutuskulu jääb madalaks tänu kütusekulu hinnale ja auto hooldamist vajavate sõlmede hulk väheneb oluliselt. Tavaautoga teeninduses käies on kõige tihedamini tehtav hooldus õlivahetus. Elektriautol ei ole aga analoogselt kuluvat mootorit ega käigukasti.

Pidevas saasteprobleemis vaevlevates maailma suurlinnades on kasutamisümbruse suhtes saastet mitte tekitav elektriauto vägagi asjakohane.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 19:04
Otsi:

Ava täpsem otsing