Võlgades prügivedaja kuhjab jäätmeid Assakule

Äripäevale saabunud vihje järgi veab Tallinna prügilale võlgu olev VSA Eesti jäätmeid Assakul asuvale laoplatsile, kuhu on tekkinud suur prügimägi. Kurdeti ka sealt leviva haisu ja näriliste üle.

Läksime kohapeale asja vaatama ning prügi oli tõesti palju. Hingematvat haisu tunda ei olnud ning see lubas õue peal seisvate töötajate juurde minna.

"Rääkige temaga," viitas üks neist äsja Leedu numbrimärkidega mustast Volkswagenist väljunud mehe poole.

Tõrksad võõrustajad. Leedulane oli ajakirjanike kohalolust silmnähtavalt häiritud ja põgenes küsimuste eest kaarhalli. Peagi tuli ta sealt jälle välja ja vastas midagi leedu keeles. Siis läks üle vene keelele, käskides aktsionäridega rääkida.

Kes Te ettevõttes olete? "Mina ei ole siin mitte keegi!" hüppas ta autosse ja sõitis viis meetrit värava poole. Tuli aga uuesti autost välja ja hakkas fotograafi varrukast tõmmates platsilt minema juhtima. Ühelegi küsimusele ta enam ei vastanud, vaid käskis lahkuda.

Toimetuses selgus, et mehe nimi on Vytenis Raicinskis. Eelmisel nädalal kohtus ta Leedus registreeritud UAB VSA Holding volitatud esindajana Kristiine linnaosa vanema Andrei Novikoviga. Kuna VSA Eesti veab prügi Kristiine linnaosas, siis on ettevõtte makseraskused tekitanud kahtlusi, kas teenus jätkub.

Raicinskis rahustas kohtumisel Tallinna esindajad maha. Mure teenuse katkemise pärast oli tema sõnul asjatu ning paanika taga võib näha vaid konkurentide huvi või poliitilist kemplemist. Lisaks kinnitas ta, et ettevõtte investeering Eesti turule oli märkimisväärne ning pikaajaline ja edaspidi soovitakse osaleda ka järgnevatel prügiveo konkurssidel.

Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse (endine Tallinna Prügila) juhatuse liikme Allan Pohlaku arvamus VSA Eesti olukorrast oli aga risti vastupidine. "Terendab see, et firma lastakse põhja. Katsuvad Kristiine lepingu aasta lõpuni välja vedada, aga mis Kiili valla lepingust saab, see on küsimärk. Uutel konkurssidel ei ole neil maksuvõla tõttu võimalik osaleda," rääkis ta.

Suur võlakoorem. Maksuvõlga oli VSA Eestil reedese seisuga kogunenud koos intressivõlaga ligi 150 000 eurot. Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskusele ollakse võlgu 50 000 eurot.

"Praegu nad toovad meile jäätmeid, aga kuna nende Eesti pangakontod on arestitud, siis käib üks Läti noormees koormate eest Läti panga kaardiga maksmas. Enne me järgmist autot sisse ei lase, kui eelmise eest on makstud," kommenteeris Pohlak.

Pohlak lisas ka, et kohtumisel Kristiines valetas VSA esindaja linnaosavanemale, et maksuametiga saavad asjad kohe-kohe klaariks. Tegelikult arestis maksuamet neil järgmisel päeval arved ära.

Aktsiaseltsist sai osaühing. Augustis kujundati AS VSA Eesti ümber osaühinguks ning 64 000 euro suurune aktsiakapital vähenes 2556 euro suuruseks osakapitaliks.

Keskkonnainspektsiooni Põhja piirkonna peainspektor-nõuniku Tarmo Tehva sõnul alustas inspektsioon Assakule kogutud prügi tõttu asjaolude väljaselgitamiseks järelevalvemenetluse.

VSA Eesti kodulehel rõhutatakse tegevuse kvaliteedi tähtsust, eesmärgikindlaks ja tulemuslikuks tegutsemiseks on ettevõte otsustanud oma tegevustes järgida kvaliteedi- ja keskkonnasüsteemi, mis vastab standardi ISO 9001 ja 14001 nõuetele.

Kas keskkonnainspektsioon on teadlik olukorrast VSA Eesti laoplatsil Assakul? Keskkonnainspektsiooni Põhja regiooni inspektorid kontrollisid olukorda Assaku laoplatsil 13. oktoobril. Asjaolude selgitamiseks on alustatud järelevalvemenetlust. Keskkonnainspektsioonile teadaolevalt on ka kohalik omavalitsus andnud ettevõttele korraldusi kohaletoodud olmejäätmete likvideerimiseks. Ettevõtte juhatuse liige on kutsutud selgituste saamiseks keskkonnainspektsiooni.

Kas ettevõttel on olemas load, et prügi seal hoida? Ettevõttel on kaks jäätmeluba antud territooriumil jäätmete taaskasutamiseks (kogumiseks, sorteerimiseks, töötlemiseks). Nende alusel on ettevõttel õigus laoplatsil taaskasutada erinevaid jäätmeid, nagu ehitus- ja lammutuspraht, olmejäätmetest välja nopitud plast, klaas, paber-papp ja erinevaid liike pakendeid. Lubatud käideldavad kogused kokku on üle 10 000 tonni aastas.

Võlgade saaga on nendega kestnud päris pikalt. Tegime kokkuleppeid, mida nad alguses täitsid ja siis jälle ei täitnud. Eelmise aasta kevadel andsime asja kohtusse. Panime värava kinni ja olime nõus neid teenindama ainult sularahaga või kaardiga kohe makstes.

Nad üritasid kohtuasja venitada, eelmise aasta augustis tegi esimese astme kohus tagaselja otsuse meie kasuks, mille nad edasi kaebasid. Nende vara peale on meie kasuks seatud kommertspant.

Teame, et nad hoiavad oma prügi Assakul, läinud teisipäeval-kolmapäeval hakkasid kahe autoga seda meile vedama.