Biomeetria ajastu turvalahendused

Hansab on tegutsenud 20 aastat ning selle ajaga on ettevõttest kujunenud Balti regiooni juhtiv tehnoloogiliste terviklahenduste pakkuja.

Areng selles valdkonnas on nende aastatega olnud märkimisväärne, samaväärsel tasemel on see olnud ka Hansabi tegemistes.

Ettevõtte tegevdirektori Janno Kallikormi hinnangul on Hansabi klientide hulgas selgelt domineerimas pangandus ning finantssektor, viimastel aegadel on lisandunud üha enam jaekaubandus, avalik sektor ning tööstus, viimane moodustab praeguseks 5% firma kliendiportfellist.

"Kui viis aastat tagasi müüsime tööstusettevõtetele eelkõige oma traditsioonilisi tooteid, nagu näiteks seifid ning turvakotid, siis nüüdseks oleme kasvanud terviklahenduste pakkujaks, alates videovalvelahendustest kuni tööajaarvestussüsteemideni," räägib Kallikorm, kes asus ettevõtet juhtima kolm aastat tagasi.

Levinuimad Hansabi pakutavad turvalahendused on läbipääsusüsteemid, mis jaotuvad oma funktsioonidelt füüsilisteks (siia alla kuuluvad tõkkepuud, turnikeed ning turvalüüsid) ning elektroonilisteks, kuhu liigitatakse näiteks ka biomeetrilised lahendused. Levinud on kõikvõimalikud videosüsteemid, x-ray-seadmed, helisüsteemid, elektroonilised võtmekapid, tablood jmt. Eraldi kaitset vajavad ka serveriruumid ning andmehoidlad.

Turvaseadmeid vajavad kõik tootjad. Kallikormi sõnul pakub Hansab tööstusvaldkonnas oma teenuseid alates laevaremonditehastest kuni toiduainetööstusteni. Et selle valdkonna kliendid tegelevad peamiselt tootmisega, on neile suunatud eelkõige videovalve ning tööajaarvstussüsteemid.

"Hansabi eelis tootmisettevõtete suunal on võimalus pakkuda terviklahendusi - kliendile tähendab see aga ühte kindlat partnerit ning ka ühte kindlat vastutajat, mistõttu tuleb selline lahendus tellijale ka soodsamalt kätte," märgib ta.

Viimase viie aasta sees on tehnoloogia areng olnud Kallikormi sõnul murranguline.

"See algas kaamerate megapikslite arvu hüppelise kasvuga, millega kaasnes ka pildi kvaliteedi märkimisväärne paranemine. Praegu on aga selge, et pikslite arv kaameras pole ainus kvaliteedi näitaja," selgitab ta.

Valdav osa tooteid on muutunud IP-põhiseks, millega saab kaabelduse kulusid kokku hoida. Lõviosa kaabeldusest tehakse ehituse käigus ning seega ei nõua Kallikormi sõnul praegused süsteemid enam hilisemate uuenduste käigus nende tööde kordamist.

Lisandunud on uued läbipääsusüsteemid, viimase paari aasta hitt on sõrmejäljelugejad ning peamine märksõna on biomeetria. Hansab on ka ametlik Suprema sõrmejäljelugejate maaletooja Baltimaades.

"Oleme paigaldanud üle 20 erisuguse lahenduse, kokku üle 500 sõrmejäljelugeja," märgib Kallikorm.

Algul tekitas sõrmejäljelugeja ettevõtjates ebakindlust - kardeti isikuandmete edastamisega seonduvaid probleeme. Kuid Kallikormi sõnul pole muretsemiseks põhjust - seadmed on andmekaitseinspektsioonis heaks kiidetud.

Biomeetira valdkonda kuuluvate turvalahendustena on juba kasutusel ka silmaiiriselugeja ning veenilugeja.

Tehnoloogial avarad võimalused. Üks uuem võimalus on panna tarkvara abil pealtnäha lihtne süsteem täitma palju keerulisi ülesandeid.

"Näiteks saab panna kaamera valvama mingit objekti, mida liigutada ei tohiks. Kui objekti siiski liigutatakse, alarmeerib tarkvara turvatöötajat. Kaameratega on võimalik eristada n-ö normivälist käitumist," jätkab ettevõtte tegevjuht.

Lisaks eelnevale on Kallikormi sõnul üha enam päevakorda tõusnud infoturbe küsimus - serveriruumide kaitsmine niiskuse, raputuste jmt vastu. Sedalaadi probleemide vältimiseks pakub Hansab modulaarseid serveri- ja turvaruume ning andmehoidlaid ja andmekandjate turvaruume. Turvaruume saab tellida vastavalt soovitud mõõtudele ning omadustele.

Mille vastu tootmisettevõte ennast siis kaitsma peab? Siiamaani on levinud arusaam, et oluline on kaitsta tootmishooneid jm taolisi ehitisi ennekõike välise rünnaku eest ning et peamist ohtu kujutavad endast murdvargad.

"See on müüt, sest tegelikult on peamine ettevõtte turvarisk oma töötajad. Kui murdvargusega kaasneva kahju korvab üldjuhul kindlustus, siis töötajate puhul on vargusele jälile saada märksa keerukam. Lisaks konkreetsetele toodetele on vargus ka tööaja vargus, mis on levinuim pettuse viis tööstusettevõtetes," räägib Janno Kallikorm.

Millele keskenduda tööstushoonele turvasüsteemi valides? Kallikormi sõnul tasuks eeskätt kindlasti järele mõelda, mida tegelikult tahetakse.

"Ilmselt oleks arukaim alustada oma soovide ja vajaduste kaardistamisest, selle kaudu peaks olema võimalik selgelt formuleerida lähteülesanne," selgitab ta. "Hea oleks ka endalt küsida, kas ettevõttele on oluline turvata territooriumi, ruume, inimesi või kõike kompleksselt. On meil vajalik monitoorida ja juhtida tootmisprotsessi, majandada ja turvata ladusid ning logistikat?"

Tähtsusetu pole sealjuures arvestada, ehk on hoopiski olulisem jälgida, mida inimesed oma tööajal teevad ning samas saada selge ning mõõdetav info nende tööaja kasutuse kohta.

Lisaks tasuks mõelda, kuidas oleks võimalik kõik need funktsioonid omavahel integreerida.

"Sageli juhtub, et läbipääsusüsteemid ning videovalve on eraldi hallatavad. Tänapäeval võiksid need olla juba ühtselt juhitavad, et ei kuluks enam sedavõrd palju aega sündmuste n-ö kokkuviimiseks.

Uuemad süsteemid on Kallikormi hinnangul märksa kasutajasõbralikumad, rohkem avatud, võimaldades ühendada nii tootmise jälgimise kui ka töötaja tööaja arvestuse, suunates selleks vajaliku info turvasüsteemist otse raamatupidamisprogrammi.

Tänapäeva automaatika pakub lahendusi, mis võimaldavad juhtida seadmete ja protsesside kulgu sootuks lihtsamalt ning väiksemate kulutustega kui seni.

Järjest kasvavatest andmehulkadest osatakse üha enam teha tasuvaid järeldusi. Masstoodangu puhul on üks möödapääsmatu tootmise efektiivsuse näitaja kvaliteetsete tooteühikute valmimise hulk mingi aja jooksul. Võrreldavate toodete puhul võimaldab statistika leida kitsaskohti ning aitab planeerida protsessi kulgu ning kulutusi.

Lisades tükiarvule tootmisprotsessi käigus mõõdetud parameetrid, saab teavet eeldatava kvaliteedi kohta ning seadmete riketele on võimalik jõuda kiiremini jälile. Saadaval on ka mõõdetud tootmisnäitajaid näiteks konkreetse masinaoperaatori kohta.

Paljudes ettevõtetes on tööaja fikseerimiseks kasutusel personaalsed kiip- või magnetkaardid, mida saab rakendada tootmise jälgimise süsteemis. Fikseerides sama kiibiga end liinile tööle asudes, sealt lahkudes või seisaku põhjust määrates, saab täiendavat infot operaatorite suhtumisest ja töövõimekusest.

Kogutud informatsioon võib osutuda kasulikuks kasvõi preemiate ja palgaarvestuse juures. Kindlasti ka töötaja distsiplineerimisel ja motiveerimisel.