Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Vaata, kui hea on sinu   II samba pensionifond

Raivo Sormunen 21. oktoober 2011, 12:39

Aktsiaturgude langus ja tugevate riikide võlakirjade hinnatõus on aidanud viimastel kuudel konservatiivsetel II samba pensionifondidel tõusta tabeli etteotsa.

Äripäeva arvutuste baasil kokku pandud tabel näitab, et kõige paremaks fondiks on tõusnud LHV Pensionifond S, mis investeerib vaid võlakirjadesse ja rahaturuinstrumentidesse.
Ka ülejäänud LHV Panga neli fondi troonivad tabeli tipus ning neile järgneb SEB Konservatiivne Pensionifond, mis investeerib samuti peamiselt vaid võlakirjadesse.

Kõige rohkem võiks valikutega olla rahul investorid, kes liitusid LHV Pensionifondiga S esimeses voorus (enne 30. aprilli 2002). Nende väärtpaberiportfell peaks olema teeninud praeguseks orienteerivalt 33,0% kasumit. Ehk kui võtta aluseks Eesti keskmine palk, peaks fondi olema sisse makstud 3454 eurot ning portfell hetkel väärt 4592 eurot.

Viskasin kiire pilgu peale, kui palju on II pensionisamba ajaloo jooksul (juuli 02-sept 11) tõusnud Eestis hinnad ning sain numbriks 45,5%, mis on märksa enam parima pensionifondi tootlusest.
Kuna me oleme maksnud raha II sambasse aga aastaid igakuiselt, siis tuleb perioodilisust arvestada ka inflatsiooni puhul, nii et inflatsioonile (ehk ostujõule) on alla jäänud fondid, mis on teeninud investoritele üheksa aasta jooksul alla 20% (ehk kõik peale LHV fondide).

Nii näiteks on kolm suuremat II samba fondi (Swedbank K3, SEB Progressiivne ja Swedbank K2) teeninud alates juulist 2002 vastavalt 2,1%; 0,7% ja 0,4%.
Kui võtta aga aluseks lühemad perioodid (alla 1-8 aasta investeerimist), siis on neid fonde valinud investorid aga kaotusseisus.
Nii on SEB Progressiivse fondiga 2005.-2006. aastal liitunu praeguseks kaotanud umbes 6-7% sissepandud rahast.

Aga kuidas on läinud teistel pensionikogujatel annab ülevaate alljärgnev tabel:

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 Rohelise värviga on tabelis märgitud kasumlik, punasega kahjumlik fond
Arvutuskäik:
- Pensionikoguja on kogunud raha terve kogumisperioodi jooksul ühte konkreetsesse pensionifondi;
- Pensionikoguja on jätkanud 2010. aastal makseid pensionifondi ning tal riik on lisanud alates 2011. aastast omalt poolt taas 2% juurde;
- Pensionifondi osakud on laekunud pensionikoguja kontole iga kuu kõige aktiivsemal päeval (tavaliselt 15-20. kuupäev);
- Pensionikoguja brutopalk on kogu aeg olnud võrdne Eesti keskmise palgaga
On arvestatud sisenemis- ja väljumistasudega;
- Tabelisse pole kaasatud  viimased liitumisvoorud, mille portfellide mahud on veel väikesed ning agressiivsed fondid (võimalik aktsiatesse investeerida kuni 75%), mille tegevusajalugu on veel väike.
Näide: Esimeses liitumisvoorus ehk enne 2002. aasta aprilli Ergo Pensionifond 2P2  fondiga liitunud pensionikoguja on teeninud portfelli pealt oletuslikult 9,5% kasumit (fondi sisse makstud 3454 eurot, väärtpaberiportfell on aga väärt 3780 eurot).

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. October 2011, 18:54
Otsi:

Ava täpsem otsing