Ministeerium lubab euroraha kiiret vabastamist

"Ma ei mäleta, et varem oleks olnud sellist asja," sõnas sotsiaaldemokraadist eurosaadik Ivari Padar. Tema hinnangul on parlamendis tulise arutelu all praegu hoopis see, mitu protsenti Kreeka laenudest tuleb korstnasse kirjutada. Eesti riigi kinni peetavatest eurorahast ei räägi endise rahandusministri Padari sõnul keegi.

Padar usub, et uudis ise on traagilisem kui asja sisu. "Kõik sõltub sellest, milline on varem üle kantud summade ulatus. Üldjuhul kui sellised tõrked tekivad, siis nende summade ulatuses, mis on üle kantud, toimuvad abiraha kasutajatele ülekanded edasi," sõnas Padar.

Ka Praxise juht Annika Uudelepp ütles, et "lühiajalised makse peatamised ei tohiks mõjutada väljamakseid, sest Eesti saab raha suurte portsude kaupa."

Praeguseid toetuse saajaid ei puuduta. Rahandusministeeriumi kinnitusel ei puuduta Euroopa Komisjoni otsus maksed ajutiselt peatada toetuse saajaid ega taotlejaid, sest praegu kaetakse europrojektidega seotud kulud siseriiklikult varem laekunud struktuurivahendite ja välisabi sildfinantseerimise abil.

Euroopa Komisjoni Eesti juhi Hannes Rummu sõnul on toetuse maksmine peatatud rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna otsuse alusel. "Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakond andis esmakordselt ajaloos tavatult madala hinde kolleegide tööle ja see põhjustas Euroopa Komisjoni otsuse peatada asjaolude selginemiseni maksed Eestile," selgitas Rumm juhtunut.

Nüüd jääb Rummu sõnul vaid loota, et rahandusministeeriumi Euroopa Liidu maksete osakond parandab kiiresti oma tööd ja saaks sõltumatu hindajana tegutsevalt rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonnalt parema hinnangu. "Kui see hinne on tõusnud varasemale igati heale tasemele, taastatakse maksed," lausus Rumm.

Rahandusministeeriumi asekantsler Ivar Sikk lubas, et nad panevad senisest suuremat rõhku riskide hindamisele ja järelevalvele riskantsete valdkondade üle.

"Oleme komisjonile juba esitanud ettepanekud, kuidas tegevust paremini korraldada. Väljamaksed Eestile taastuvad lähema paari kuu jooksul," lubas Sikk eile väljastatud pressiteates.

Sikk kinnitas, et alustatud projekte maksete peatamine ei puuduta, nende rahastamine jätkub varem laekunud struktuurivahendite ja riigieelarvesse planeeritud välisabi sildfinantseerimise arvel. Siku sõnul on süsteemide hindamine ja kontroll loomulik euroraha jagamise osa. "Välisvahendite kasutamine on Eestis hästi korraldatud, mida on kinnitanud ka kõik senised kontrollid," väitis Sikk.

Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna juhataja Kaur Siruli sõnul vastutavad struktuuritoetuse saajad toetuse korrektse ja sihipärase kasutamise eest. Toetust jagavad ministeeriumid peavad kontrollima toetuse saaja tegevust. See kontroll pole olnud aga piisavalt tõhus ning settõttu ka maksed peatati.

Pikem seisak lööks valusalt. Juhul, kui aga asjad loodetud kiirusega ei lahene ja maksed jäävad edaspidigi toppama, võib probleem olla tõsisem. "Eelarvest moodustavad 20% välisvahendid. Välisvahendite kasutamise peatamine tähendab Eesti kontekstis katastroofi," ütles Padar.

Padari sõnul jääks sel juhul riigis oluline osa investeeringutest tegemata ja see puudutaks kõiki valdkondi, nii sotsiaalsfääri kui ka põllumajandust, sest nad kõik toetuvad suurel määral abirahale. Teisalt on Padar optimistlik. "Senine praktika on näidanud seda, et Eesti ametnikud on tulnud oma ülesannetega toime," sõnas Padar. Ta ei näe põhjust, miks sel korralgi peaksid nad ebaõnnestuma.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder teatas eile õhtul, et ELi struktuurivahendite väljamaksete ajutine peatamine ei puuduta põllumajandus- ja kalandussektorit. "Maaelutoetuste maksmine toimub edasi ja kõik väljamaksed toimuvad vastavalt plaanidele," kinnitas Seeder.

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees ja reformierakondlane Taavi Rõivas ütles eile, et uudis maksete peatamise kohta tuli talle üllatusena. "Nii palju olen taustast aru saanud, et see ei mõjuta reaalseid väljamakseid toetuse saajatele, vaid pigem on küsimus rahandusministeeriumi ja Euroopa Komisjoni vaheline," sõnas Rõivas.

"Minu teada pole seal traagikat," sõnas ka samasse komisjoni kuuluv IRLi kuuluv riigikogu liige Marko Mihkelson.

Eile õhtupoolikul ei olnud täit teavet ka EASil sellest, kuidas see nende tegevust mõjutama hakkab. EASi kommunikatsiooni koordinaator Merili Pärli sõnas, et nad teavad asjast sama palju, kui avalikkusele on teada antud.

Autor: Katariina Krjutshkova