Pühapäev 22. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Eesti Pank soovitab riskistsenaariumi

Alyona Stadnik 27. oktoober 2011, 00:00

"Eesti majandus iseseisvalt vaadates on heas korras, ekspordi kasv on kiire, töötuse määr on vähenenud. Teiselt poolt üle piiri me näeme, et Euroopa majandus on jahtumas," rääkis eile Eesti Panga asepresident Madis Müller.

Panga hinnangul võib võlakriis Eesti finantssektorit kahel viisil mõjutada. Esiteks, kui euroala likviidsus- ja rahastamispinged peaksid senisest rohkem Põhjamaades tegutsevatele emapankadele kanduma, siis kallineb rahastamine ka Eestis tegutsevate tütarpankade ja filiaalide jaoks. Teiseks võivad pangandussektori tulud ja laenukvaliteedi paranemine tagasilöögi saada, kui Eesti majandusaktiivsusele hoo andnud välisnõudlus peaks kokku tõmbuma. Nende riskide tõeks saamise tõenäosus on viimastel kuudel aga kasvanud.

SEB panga juhatuse esimehe Riho Undi sõnul ei ole praegu jutuks olev võlakriis mingi uus kriis, vaid maailmas 2008. aastal alguse saanud probleemistiku teine vaatus. "Eesti on küll paremini ette valmistunud kui 2007. aastal, sest riik on hoidnud konservatiivset fiskaalpoliitikat, ettevõtlussektor on võlakoormat pidevalt vähendanud ning ettevõtete efektiivsus paranenud," tõdes Unt.

Põhjamaa pangad on usaldusväärsed. "Finantsturgude suur usaldus Põhjamaade pangandussüsteemi ning majandus- ja eelarvepoliitika vastu on seni aidanud emapankadest lähtuvaid ja Eesti finantsstabiilsust ohustavaid riske vähendada," rääkis Eesti Panga president Andres Lipstok. Ta märkis, et võlakriisi edasi kandudes on tähtis piiriülene ladus koostöö kriisihalduses.

Ka Unt nentis, et Põhjamaade pangad on kõige paremini kapitaliseeritud pangad Euroopas ja seega on rahastamine meie klientidele paremini kindlustatud kui mujal Euroopas. "Lisaks näitas Eesti võimekust kriisi seljatamisel ning see kogemus võib anda hea baasi Rootsi ja Soome ettevõtetele kuluefektiivsuse parandamiseks tootmisbaas Eestisse üle tuua," lausus ta.

LHV Panga analüütiku Nils Vaikla sõnul on Eesti finantssektoris näha pigem positiivseid arenguid. Tuleviku suhtes püsib siiski risk, et kui pinged rahaturgudel ei taandu, siis tõusevad intressikulud ka rahaturgudest sõltuvatele Põhjamaade pankadele, mis omakorda tähendaks laenutingimuste halvenemist ka Eestis, märkis ta. Euroopa pangandussüsteemi usaldamatus on suurenenud, pankadevahelise laenuturu toimimine on häiritud ja pankade rahastamine võlakirjaturul on keerulisemaks muutunud. Pankadevahelisel laenuturul on tõusnud on raha hind, ütles Vaikla.

Eesti Panga hinnangul on Eesti pangandussektori kapitaliseeritus praegu küllaldane, et tulla toime majanduskasvu aeglustumisest tulenevate riskidega. Kuna aga võlakriis süveneb ja maailmamajanduse olukord halveneb, raskendab see kogu Euroopas pankade likviidsus- ja kapitalipuhvrite seisu.

Vaikla hinnangul mängib Eesti jaoks praegu olulist rolli euroala võlakriisi leviku tõttu halveneda ähvardav üldine majanduskliima, mis on avaldunud tarbijate ja ettevõtete kindlustunde kahanemises. "Eesti majandususaldusindeks kukkus oktoobris juba kolmandat kuud järjest ning on jõudnud viimase 10 kuu madalaimale tasemele, seega ei ole Euroopa ebastabiilsus puudutamata jätnud ka Eestit," sõnas ta.

Alates suve teisest poolest on märkimisväärselt tõusnud maailmamajanduse pessimistlikumate tulevikustsenaariumide teostumise tõenäosus. Sellega seotud ebakindlus seab Eesti eelarvepoliitikale eriliselt kõrged nõuded.

Eesti Pank soovitab 2012. aasta riigieelarve koostamisel lähtuda rahandusministeeriumi majandusprognoosi riskistsenaariumist, pidades samal ajal kinni riigi eelarvestrateegias paika pandud puudujäägist vabanemise eesmärgist. Lisaks on vaja hoiduda valitsemissektori kulude liigsest heitlikkusest ning tagada piisavad reservid.

Rahandusministeeriumi põhistsenaarium: Suvise majandusprognoosi järgi kiireneb Eesti majanduskasv sel aastal 7 protsendini. 2012. aastal on prognoositav kasv 3%, sest oodata on nii ekspordi kui ka sisenõudluse kasvutempo aeglustumist. 2013. aastal peaks majandus kasvama 3,3%, mõjutatuna ekspordi kasvu kiirenemisest. Järgnevatel aastatel kasvab majandus keskmiselt 3,5% aastas, lisaks ekspordile toetab SKP kasvu sisenõudluse stabiilne suurenemine.

Eesti Pangal on adekvaatne riskihinnang nii Euroopa kui terviku vaates kui ka Eestile olulisem Põhjala vaade. Sõltub ju Eesti panganduse stabiilsus Skandinaavia (peaasjalikult Rootsi ja Taani) pankade kapitalibaasi tugevusest ning piisavatest likviidsuspuhvritest.

Eesti Pank on proaktiivselt ja kõikehõlmavalt kirjeldanud ning analüüsinud riske, mis võivad kaasneda Eestile, kui võlakriisile ei leita kiiret ja terviklikku lahendust.

Poliitiliste otsuste veni(ta)mine suurendab majanduslikke ja rahanduslikke riske. Teame praktikast, et riskide kuhjumisest võib süttida ahelreaktsioon, mida tagasi kerida pole võimalik. Panganduses tähendab pöördumatu ahelreaktsioon hoiustajate usalduse kahanemist, mis võib päädida hoiuste massilise väljavooluga.

Ühinen Eesti Panga presidendi võrdlusega, et Eesti ei ole negatiivsete sündmuste epitsentris, kuid järellainetus mõjutab Eestit negatiivselt.

Järellainetuse mõju on meile tuttav ning mõneti analoogne arengule aastatel 2008-2009. Aastal 2012 leiavad nimetatud trendid aset, kuid mitte nii dramaatilistes suurustes kui aastatel 2008-2009. Julgen väita, et pangandus ja kliendid on õppinud eelmise kriisi vigadest. Kliendid ja pangad teevad otsuseid oluliselt kaalutletumalt.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 19:04
Otsi:

Ava täpsem otsing