Vaata, kuhu teadus lähiaastaid areneb

Veebileht Matador Network pani kokku nimistu olulisematest tulevikutehnoloogiatest, mis peaksid maailma lähiajal märgatavalt mõjutama ja muutma. Mõni neist on juba täna käegakatsutav, mõne kohta on aga esialgu vaid suuri ootusi-lootusi.

2012Teaduslabor Marsile. NASA tahab järgmise aasta augustiks läkitada Marsile kulguri Curiosity, mis on eelkäijast viis korda suurem ning hakkab planeedilt otsima eeldusi selle asustamiseks. Ettevõtmine maksab USA kosmoseagentuurile 2,3 miljardit dollarit.

Halvatud tõusevad taas jalule. Tegu pole siiski imeraviga, kuid teadlased on viimastel aastatel teinud suuri edusamme niinimetatud neuroproteeside väljatöötamisel.Selline protees liigub ajust saadud signaalide ajel nagu tavajäsegi. Kuna neuroproteeside vastu on eriline huvi muuhulgas USA sõjaväel, siis rahapuuduse taha nende loomine jääda ei tohiks.

E-paber. E-paberilt saab raamatuid lugeda siiani vaid Kindle'i sarnaste lugeritega, kuid tahvelarvutite odavnemine muudab elektroonilised trükised aina laiemalt levivaks. Tähtis on lisaks murda eelarvamusi – näiteks ühe värske uuringu järgi lugevat vanur iPadist isegi kiiremini kui tavaliselt paberilt.

4G. 4G saab mobiilivõrgu uueks standardiks ning praegusega võrreldes ülikiire netiühendus peaks pälvima pöörast menu.

Gaia silm. Gaia silmaks ristitud miljardipiksline teleskoop läkitatakse kosmosse aastal 2013. Kui palja silmaga näeb inimene tuhat tähte, siis Gaia suudab märgata üle miljardi, kuid seegi on vaid 1% kogu galaktikast.

20141TB mälukaart. Kuigi praegu võidakse üheterabaidise mahuga mälukaarti pidada tarbetuks, siis andmemahu kasv paisutab ka vajadust lisamälu järele.

Lend ümber maailma päikeseenergia jõul. 2014. aastal peaks esimene päikesepaneelidega elektrilennuk tegema ümberilmalennu. Suurt reisilennukit ei suuda selline jõuallikas õhku tõsta, kuid mõne kerglennuki käitamiseks sellest täiesti saastevabast lahendusest juba piisab.

Vägevam jäälõhkuja. Praegu konstrueeritav tulevikujäälõhkuja peaks avareisi tegema 2014. Esialgu leiab see rakendust Arktikas, kust otsitakse uut teavet kliimasoojenemise põhjuste kohta.

100dollariline DNA-analüüs. BioNanomatrix lubab esitleda tehnoloogiat, mille abil muutub DNA-analüüs väga odavaks. Parimal juhul võib sellest haiguste ravil tõusta hindamatut kasu.

2015Saastevaba linn. Araabia Ühendemiraatides Abi Dhabi külje all valmib maailma esimene süsinikdioksiidisaastest vaba ökolinn Masdar, mis kasutab ainult taastuvenergiat. Linnas hakkab elama 50 000 inimest.

3D-printer igasse kodusse. Kui praegu on kolmemõõtmeline printimine ülikallis, siis mõne aasta pärast kukub nende hind kordades ning sellist jaksab osta juba ka tavatarbija.

2016Kosmoseturism. Kui raha jätkub, pole kosmoselend enam probleem. Rahvusvahelisse orbitaaljaama hängima õnnestub lennata 20-30 miljoni dollari eest, "vaene" aga lepib 200 000dollarilise piletiga põgusale süstiklennule.

Päikesekaitsetablett. Päikesekaitsekreemidega lödistamise mure kaob, sest piisab ühest tabletist, mille neelamine kaitseb nahka ja silmi kahjuliku UV-kiirguse eest.

Mammutid naasevad. Jaapani teadlastel on käsil auahne, aga küsitav ning võimatuks nimetatud ettevõtmine taaselustada mammutid – nad tahavad viljastada elevante tundrast leitud külmunud mammutispermaga ja luua uusmammutite elupaigaks looduskaitseala.

2017Haav paraneb hetkega. Niinimetatud laserpliiatsiga õnnestub peagi kiiresti sulgeda ka väga suuri ja tõsiseid haavu.

2018Putukrobot. Putukasuurused pisirobotid pannakse tegema luuretööd. USA sõjaväe tellimusel töötavad teadurid palehigis, et ülesanne täita võimalikult kiiresti.

2019Web 3.0. Kuidas see välja hakkab nägema, ei oska praegu vist veel suurt keegi kosta, kuid üks võimalus on, et see hakkab rajanema sotsiaalvõrgustikest kogutud teabel põhineval personaalsel algoritmil.

Tuumasünteesreaktor. Tolle uue põlvkonna tuumareaktori loomist on peetud lausa võimatuks, kuid Lõuna-Prantsusmaale ehitatav näidisseadeldis tahetakse kaheksa aasta pärast tööle panna.

2020Avariivaba liiklus. Volvo on lubanud konstrueerida auto, mis suudab hoiduda kõikvõimalikest avariidest. Juba praegu suudavad moodsamad sõiduautod hoiduda eesliikujale tagantotsasõidust ning märkavad radari abil isegi teele karanud jalameest ja metslooma ja reageerivad sellele automaatpidurdusega.