Maksukärbe pärast tasakaalu

Üks tont käib mööda Eestit ringi - astmelise tulumaksu tont. Sotsid ja Keskerakond on selle tondi jälle lagedale tirinud ja talutavad teda nüüd ühest teledebatist teise, propageerides seda kui universaalravimit kõigi Eesti probleemide vastu.

Usk, et rahvuslik kogutoodang automaatselt suureneb, kui tõsta makse, on sama jabur kui uskuda, et hiired sünnivad mustast pesust. Samas on avalik saladus, et nii sotsid kui ka Keskerakond on esimese asjana valitsusse saamiseks valmis astmelisest tulumaksust loobuma. Sest astmeline tulumaks on, nagu saarlased ütlevad, "jutuks hea küll". Samas pole ükski jutumeestest suutnud tõestada, et astmeline tulumaks soosiks majanduskasvu.

Soomet ja Rootsit debattides malakana kasutajatele võiks soovitada veidi lähiajaloos ringi vaadata. Rootslaste maksimaalne tulumaks on 57%. Sellega on nad maailmameistrid. Samas on kõik suhteline - paarkümmend aastat tagasi oli Rootsis maksimaalne tulumaks 87%. Rootsi riigivõlg oli 75% SKPst, eelarve oli pidevas defitsiidis ja maksukoormus kokku ligi 60%. Praeguseks on Rootsi maksukoormust langetanud 45%-le SKPst ja ühtlasi on riigivõlg vähenenud 35%ni. Vaata kuidas tahad, aga tulemus on üks - maksude alandamine on andnud kiirema majanduskasvu ja riigile suuremad sissetulekud.

Paar nädalat tagasi esines Tallinnas tuntud Rootsi majandusteadlane Kjell A. Nordström. Ta rõhutas Eestist rääkides, et pole mingit võimalust Rootsile järele jõuda nende maksusüsteemi kopeerides - peame eristuma, et meelitada siia Rootsi ning teiste Põhjamaade investoreid. Ka Marju Lauristin ütles riigikogus inimarengu aruannet tutvustades, et Eestil ei ole mingit mõtet Rootsit-Soomet kopeerida, sest nii neile järele ei jõua.

Peame leidma oma tee ja julgema seda käia. Seesama inimarengu aruanne annab kinnituse, et Eesti on siiani teinud valikud õigesti ja arenenud kiiremini, kui meiega võrreldavad saatusekaaslased. Praeguse valitsuskoalitsiooni eesmärk on maksurahu, mida tagatakse riigi rahanduse korrashoiuga. Samas tuleks kindlasti esimesel võimalusel vähendada tööjõumakse, sest see toetab uute töökohtade loomist ja aitab kaasa palgatõusule.

Sotsiaalmaksulae kehtestamine on üks võimalus. Samuti päevakorral olev töötuskindlustusmakse alandamine. Neid makse ei saa aga alandada olukorras, kus riigieelarve on negatiivne ja püsivad majanduse edasise arenguga seotud riskid. Töötuskindlustusmakse alandamine 2006. aastal ja järsk tõstmine 2009. aastal on näiteks ja hoiatuseks, et maksudega tõepoolest ei tohi mängida.

Eestis kehtiv maksusüsteem on arengut viimase 20 aasta jooksul hästi toetanud. 32,4%-line maksukoormus on allpool ELi keskmist ja üldjoontes tase, mida majandus kannab. Siiski ei saa suurematest maksukärbetest rääkida enne, kui riigieelarve on tasakaalu viidud.

Autor: Valdo Randpere