EKSPORT: Vaadake Hiinast kaugemale!

Alyona Stadnik 16. november 2011, 00:00

Plasti ja vanapaberit ümbertöötlev Wasteland OÜ on tegutsenud Hiina turul aastaid, liikunud sealt Hongkongi ning tahab laieneda ka teistesse Aasia riikidesse.

Äripäeva küsimustele vastab Wasteland OÜ omanik ja juhatuse liige Ragnar Toom.

Kui kaua Hiinas tegutsete? Esimene kokkupuude Hiinaga oli aastal 2003. Oleme väga palju õppinud sealsest ärikultuurist, mis erineb oluliselt Euroopa omast. Aastas ekspordime Hiina turule ca 3000 tonni mitmesugust plastiktoorainet. (PET-graanuleid ja -helbeid, mida toodetakse plastpudelite ümbertöötlemisel). Nõudlust on mitu korda rohkem, kui toota jõuame.

Mida on eelnevalt vaja turust teada ja kui palju ning millist eeltööd tuleb sinna sisenemiseks teha? Peab kindlasti teadma oma äripartnerit, ärikultuuri, kuidas suhelda, ning söögikultuuri. Näiteks seda, et suurel ärikohtumisel äkki WCsse jalutamine tähendab halba õnne.

Tehingu finantseerimisel tuleks esimestel kordadel kindlasti kasutada alternatiivi või muud pangaoperatsiooni. See annab rohkem kindlust kauba kvaliteedile ja hiljem on kergem reklamatsiooni teha, kui kõik olulised punktid kinnitatud.

Hiina puhul räägitakse ohust, et kohalikud võivad toote kopeerida. Wastelandi see ei puuduta. Konkurents on tihe hinna mõttes, aga kvaliteet paneb asja paika.

Kas ja millisel moel olete Eesti riigi abi tundnud? Mida peaks riik teisiti tegema? Oleme saanud EASi eksporditoetust, mis on Wastelandi arengule Hiina turul kaasa aidanud. Igasugune messide või klientide külastamine, ka kohtumised. Soovitan seda väga, kuna kulutused igale uuele turule sisenemiseks on väga suured ja toetusest on väga palju abi.

Hiina on praegu kõige suurem turg igale toodangule ja hästi kiiresti arenev turg. Me mõtleme, et sealt on odavam tooteid või toorainet tuua, aga tegelikult on hoopis parem sinna eksportida. Kui leida oma toodangule õige turg ja klient, siis sealne kogus erineb palju Euroopa omast.

Kas olete mõelnud ka mujale laieneda, näiteks Singapuri, Hongkongi? Wasteland ekspordib ka palju tooret Hongkongi. Seal on maailma suuremaid sadamaid ja vaba tollitsoon, mis suunab laevad ja merekonteinerid kaubaga üle maailma laiali, samuti ka Hiinasse. Kindlasti soovime areneda ka teistesse riikidesse, kuigi Hiina turg on väga suur ja sealne turupositsioon on kindlasti tugevam.

Milliseid vigu olete teinud Hiinas ja mida olete neist õppinud? Aastatega oleme õppinud kannatlikkust, mõtlema ja tegutsema globaalsemalt. Hiinas on oma kombed ja reeglid. Kui nende järgi ei mängita ja nendest aru ei saada, ei võeta sind Hiinas lihtsalt omaks. Paljud sellega eksivadki.

Näiteks traditsiooniline tutvumisviis on kerge kummardus koos visiitkaardi andmisega kahe käega. Sõnadel "jah" ja "ei" on oma tähendus. "Jah" ei tarvitse tähendada nõustumist, vaid hiinlase valmisolekut teine pool ära kuulata. Kohtumistel ei tohiks ise istumiskohta valida, vaid tuleks lasta end lauda juhatada. Lahkudes on tähtis iga inimesega käepigistuse või kerge noogutusega hüvasti jätta.

Eesti püüdleb näidisriigiks, kuid meil on veel palju õppida teistelt, eriti Singapurilt. Rõhutaksin sõna õppida - ei tohi kopeerida praegu tehtavat, sest oma edu aluse rajas Singapur 20-30 aastat tagasi.

Singapuri edu baseerub strateegilisel planeerimisel ja süsteemsel elluviimisel. Võrreldes Eestiga on Singapuri ca 200aastane ajalugu väga lühike. Esimesed ligi 140 aastat oli Singapuri saatus olla Briti impeeriumi osa, vabasadam ning Hiinast, Malaisiast ja Indiast sisserännanud tööliste kodu. 1965 iseseisvuti, millest alates võib märgata hämmastavat sarnasust Eesti viimase 20 aasta arenguga.

Praegu on Singapur üks Aasia neljast tiigrist koos Hongkongi, Taiwani ja Lõuna-Koreaga. Riigi krediidireiting nii Standard & Poor'si, Moody'si kui ka Fitchi hinnangul on AAA. Singapur on Maailmapanga hinnangul parim koht äritegemise lihtsuselt, paikneb maailma konkurentsiedetabelis 3. kohal, on üks maailma juhtivaid finantskeskusi, omab maailma esiviisiku sadamat, on haridus- ja meditsiinikeskus, atraktiivne turismimaa, mida külastab aastas üle 10 miljoni turisti jne.

Eesti on praegu umbes samal tasemel, kus Singapur 1990ndate alguses, mil avatud väikeriik oli meelitanud sisse suure hulga tööjõumahukaid tööstusharusid, peaaegu ammendades oma tööjõuressursi.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 19:06
Otsi:

Ava täpsem otsing