Jaapani firma, Mehhiko seep

Täpselt nädal tagasi teatas enamikele kaameratootjana tuttav Olympus, et on väärtpaberite investeeringutest saadud kahjumeid peitnud ligi 30 aastat, seades firma edasise tuleviku tol hetkel kahtluse alla. Sündmused, mis meenutavad paljuski mõnda Mehhiko seebiooperit, saavad alles siis selgemaks, kui minna ajas tagasi selle aasta kevadesse.

1. aprillil määrati ametisse firma esimene välismaalasest president britt Michael Woodford, kes omas firmas 30aastast tööstaaži. Kuus kuud hiljem sai Woodfordist ka firma tegevjuht, kuid seda ametit sai ta pidada kõigest kaks nädalat, enne kui nõukogu 14. oktoobril ta ametist tagandas. Pärast seda algas allakäik, mida võib võrrelda lennukist alla hüppamisega ilma langevarjuta.

Olympus teatas hiljem, et Woodfordi ja teiste juhtidega ilmnesid lahkhelid seoses firma tuleviku suunaga. Tegelikkuses hakkas aga Woodford esitama küsimusi, mis firma nõukogule enam ei meeldinud ja selgelt lihtsaim võimalus oli mehest vabaneda. Kuid britt ei jätnud asja sinnapaika.

Woodfordi sõnul oli tema tagandamine seotud paljude tehingutega, milles ta hakkas kahtlema. Nende seas oli 2,2 miljardi dollariline tehing 2008. aastal, kui Olympus soetas briti meditsiinivarustuse tootja Gyrus Groupi. Reutersi andmeil maksis Olympus toona nõustamistasudena välja 687 miljonit dollarit ehk 31% kogu tehingu väärtusest, mis ühtlasi on läbi aegade kõrgeim ühinemise ja ülevõtmise (M&A) tasu üldse.

Sellele lisaks on kahtluse alla sattunud kolme kodumaise firma ülevõtmine. Ligi miljardi dollari eest suurendati enda osalusi mikrolaineahjudele mõeldud plastiktopside tootjas News Chef, näokreemide tootjas Humalabo ning jäätmekäitlusfirmas Altis, mis kõik olid kaugel firma põhitegevusest.

Nende firmade väärtus arvestati prognoositaval käibel, mis olid planeeritud ulmeliselt tõusma - kuni 30 korda järgneva nelja aasta jooksul. Tegelikkuses kirjutati aga vähem kui 12 kuud pärast firmade ülevõtmist 773 miljonit dollarit ehk 76% antud firmade väärtusest korstnasse.

Woodford võttis avalikustamise enda kanda ja edastas pärast enda vallandmist informatsiooni Suurbritannia pettusi uurivale ametile ja palus seejärel politseikaitset. Kaitse palumine on mõistetav, kuna Jaapani ajaleht Sankei teatel võivad kokku 1,5 miljardi dollarilise pettuse sidemed ulatuda kohaliku maffiani ehk Yakuzani.

Kuid miks üldse peaks 92 aastat vana firma tegelema sedasorti kõrgetasemelise petuskeemiga? Jäljed siin viivad meid 30 aastat ajas tagasi, kui Jaapanis hakkas levima n-ö Tobashi skeem. Tegu on finantspettusega, kus investeerimisfirma peidab kliendi kaotusi investeeringutelt teiste (reaalsete või fiktiivsete) klientide portfellide vahel.

Tobashi skeem hakkas massiliselt levima Jaapanis just 1980ndate lõpus ja puhas poiss ei olnud ka Olympus. Toona viis skeemitamine nii kaugele, et 90ndate keskel pani uksed kinni Jaapani suuruselt neljas investeerimispank Yamaichi Securities. Olympus on seni seda rasket koormat endaga kaasas kandnud ning uute petutehingutega püüdnud investeerimistegevusest tekkinud kahjumeid katta. Esialgu pole veel selge, kust sedavõrd suured kahjumid on tekkinud ja selle uurimisega tegelevad Jaapani ametivõimud.

Kuid siin on ka õppekoht investoritele. „M&A on tõenäoliselt üks populaarseimaid viise tobashi tegemiseks,“ ütles Bloombergile Krolli riskikonsultant Tadashi Kageyama. „Seal on paljusid konsulteerimistasusid, kuhu kahjumeid peita,“ lisas ta.

Mis Olympuse enda tulevikku puutub, siis on vaikselt asjad helgemaks muutumas. Olympuse suuruselt neljanda investori, 4% osalust omava Harris Associatesi investeerimisjuhi David Herro kutsus investoreid üles vahetama välja Olympuse nõukogu.

Ja unustatud ei ole ka Woodofordi. Laupäeval alustas endine Olympuse juhatuse liige Koji Miyata firma töötajate allkirjade kogumist, et tuua tagasi vallandatud Woodford.

„Me usume, et Olympus peab saama uue nõukogu, et taastada aktsionäride usaldus ja kindlustada reformide edukus,“ ütles Herro pressiteates. „Kuigi Olympusel on probleeme juhtkonnaga, on firmal jätkuvalt tugev rahavoog ja hea väljavaade tulevikuks,“ leidis Herro.

Olympuse näol on tegu maailma suurima endoskoopide tootjaga, mis oluliselt varjutab firma fotokaamerate haru. Bloombergi andmetel müüb Olympus kolm korda rohkem endoskoope, kui kõik teised konkurendid kokku. Firma aktsia on sel aastal kukkunud juba 81% ning turuväärtus on sellega kahenenud 1,6 miljardile dollarile. Samas on ainuüksi firma meditsiiniseadmete haru väärtus 7,8 miljardit dollarit, mis võib tähendada võimalikku ülevõtmist. Kosilastena nähakse eelkõige firmasid nagu Canon, Johnson & Johnson, Harris Associates ja BGC Partners.

Lisaks on kaameratootja aktsia Tokyo börsil vaatluse all. Vastavalt seadusele on järelevalve komisjonil kuu aega pärast vaatluse märgi lisamist otsustada, kas Olympuse aktsiad võetakse börsikauplemisest maha või mitte. Kõigele tipuks oli eile viimane päev kvartaalsete majandustulemuste avalikustamiseks, mida firma ei teinud. Nüüd on uus tähtaeg 14. detsember ja selle tähtaja ületamisel saab aktsiate eemaldamine ilmselt tõsiasjaks.

Spekulatsioonid, et võib tulla ülevõtmispakkumine ja firma suudab aktsiat börsil hoida, aitasid eile Olympuse aktsial tõusta päevalimiidi võrra ehk 17,39%, 540 jeenini. Mis edasi saab ei ole veel selge, kuid kindlasti on selles headest ja pahadest tegelastest pungil seebiooperis piisavalt kõrvaltegelasi, kes pealoole vürtsi ja ootamatuid pöördeid lisavad.

Autor: Fredy-Edwin Esse, California