Üllatavalt positiivne Expo Real 2011

Messil osales sel aastal üle 37 000 inimese 72 riigist. "Stabiilsed numbrid näitavad, et Expo Real on üritus, millelt kinnisvarainimesed ei tohiks kõrvale jääda," kommenteeris messi korraldanud Messe München Internationali juht Eugen Egetenmeir ja lisas, et meeleolu oli üritusel ülev ja kõik leidsid soodsaid ettevõtlusvõimalusi.

Atlantic Partnersi president Bradley A. Olsen nõustus, et hoolimata maailma majanduse ebakindlusest olid messile kokkutulnud huvitatud tehingutest. Ka leidis 71% messi külastajatest, et olukord kinnisvarasektoris on positiivne. Wirtschaftsförderung Metropoleruhr GmbH juht Thomas Westphali sõnul näitab selle aasta Expo, et kinnisvaraturg on tõusnud eelmise aasta tasemest kõrgemale. "Näen sektoris kasvutrendi." Sanus AG juht Marc Wiese lisas, et mess tõi välja tõsiasja, et kui sul on hea projekt, leiad kindlasti sellele ka rahastaja.

"Messil suheldes selgus, et nii mõnigi projekt oli endale kliendi leidnud. See näitab, et Expo on koht, kus saab tutvuda Euroopa kinnisvara projektidega ja luua esimesed sidemed edasiseks koostööks. Expo on mess, kuhu tullakse ikka ja jälle otsima uusi ja põnevaid investeerimisvõimalusi ja ennast investeerimistrendidega kurssi viima," ütles DTZ Kinnisvaraeksperdist äri- ja korporatiivklientide maakler Gert Rahnel.

Mess aitab partnerit leida. Eesti kinnisvarafirmade liidu esimees Peep Sooman käis kinnisvaramessil enne kriisi. "Hiljem ei ole põhjust näinud minna."

Tema sõnul on messide võlu efektiivse suhtlusvõrgu loomine. "Kui otsid motiveeritud äripartnerit, siis tasub messile minna. Need, kes sinna kokku tulevad, on koostööle äärmiselt avatud. Näiteks ühe päevaga on võimalik sõlmida 5-6 edukat lepingut ja leida kontakte, kellega hiljem ka tehinguks läheb," jagas Sooman oma kogemusi. "Võib tunduda kummaline, et messide külastamine on tegelikult kontaktide leidmiseks odavam kui virtuaalses maailmas tegutsemine. Näiteks kui otsida äripartnerit Prantsusmaale, siis on guugeldamine ja meilivahetus on tunduvalt ajamahukamad kui kohaleminek. Ka loba ajamine jääb ära. Messile tulevad koostööst huvitatud ettevõtted ja teineteise huvid ja soovid kaardistatakse kiirelt."

Saksamaa domineeris. "Expol esitletud projektid olid valdavalt koondunud kahte suuremasse valdkonda: büroo- ja kaubanduspindade ning äri- ja logistikaparkide arendusprojektid," jagas messil käinud Rahnel muljeid. "Väga palju oli Saksamaa arendusprojekte. Kõrvuti olid nii omavalitsused, kui ka kommertsettevõtted. Mitmes linnas pakutakse büroohooneid keskmise suurusega 10 000-15 000 m2, mille loodetav üüritootlus on 5,5-7%."

"Kinnisvaramessi analüüsides võib öelda, et lääne eurooplaste huvi Eesti kinnisvara vastu on tagasihoidlik. Kõige rohkem huvilisi on pärit Põhjamaadest, kelles tekitame investeerimissoovi soodsate ärioludega. Võrreldes enamiku Euroopa riikidega on maksukoorem Eestis oluliselt väiksem, tööjõud odavam ning piirangud äritegevuse viljelemiseks sobilikumad. Just seetõttu on ka Soome ja Rootsi ettevõtted läbi aegade oma tootmistegevust Eestisse toonud ja tundub, et see soov on isegi suurenenud," rääkis Rahnel.

Sooman tõi välja, et lisaks põhjanaabritele investeerivad siia ka idanaabrid. "Venemaa on suur ja lai, seal on palju investoreid, Eesti ja Baltimaad on neile tuttav kant ja siin on nende meelest positiivne aura, esindame arenenud ärikultuuri," lisas Sooman.

"Euroopa kinnisvaratrendid on Eestiga küllaltki sarnased. Äri- ja logistikaparke on Eestisse viimastel aastatel mitmeid ehitatud. Samuti on investoritel jätkuvalt huvi hea rahavoo tootlusega büroohoonete ning segakasutusega projektide ostmise vastu. Kortermajade arendajate huvi on ettevaatlik, kuna ehitushind on tõusnud ja ostjate ring piiratud," ütles Rahnel.

"Kuigi viimase poole aasta sündmused eurotsooni võimaliku killustamise suunal on teinud ettevõtted ettevaatlikuks, tunnevad suuremad fondid jätkuvalt huvi investeerimisvõimaluste vastu. Eesti on majanduskasvu silmas pidades küll eurotsoonis esirinnas, kuid siiski ollakse pigem äraootaval seisukohal ja soovitakse näha, mis Euroopa majanduses juhtuma hakkab. Ka pangad ei taha ülemäära suuri riske võtta, kuna Euroopa emapankadel on likviidsusega raskusi," lisas Rahnel.

DTZ Researchi andmetel on Euroopa Liidu riikide investeeringute maht 2011. aastal olnud stabiilselt kvartalis 24-26 miljardit eurot. Selle aasta kolme kvartali investeeringute kogumaht oli kokku ligemale 77 miljardit eurot, mis ületas ainult natukene eelmise aasta kahe viimase kvartali tulemusi, kirjutas DTZ Kinnisvaraeksperdi maakler Gert Rahnel. Investeeringute maht on sel aastal vähenenud, kuid olukord on turul stabiliseerumas.

Suuremad investeeringud tehti büroo-kaubanduspindade ning segakasutusega äripindade sektoris. Büroo- ning kaubanduspindade sektori investeeringud moodustasid kolm neljandikku turul toimunud tehingutest.

Suvist statistikat vaadates on enim suuremahulisi ostu-müügitehinguid toimunud segaprojektide, kaubanduskeskuste ja büroohoonetega. Tehingute maksumus jääb suurusjärku 100-346 miljonit eurot.

Peamisteks investeeringute sihtkohtadeks olid Inglismaa, Prantsusmaa ja Saksamaa. Lisaks oli ka Itaalia päritolu investorite aktiivsus märkimisväärne. Mingeid kindlaid riike, mille vastu üleloomulikku huvi tuntakse, tehingustatistika ei ilmutanud.

Kinnisvarasse investeerivate fondide huvid on fokuseeritud vastavalt emariigi ärikultuuri omanäolisusele.

Lähim tulevik on ebaselge, kuid kapitali väärtuse säilitamiseks leidub investeerijaid, kes paigutavad oma kapitali rahandus- ja majanduskriiside eest natukenegi stabiilsemasse keskkonda, kinnisvarasse.

Huvi tuntakse suurarenduste vastu, mille teostusaeg on 2-3 aastat. Pikki perioode üritatakse vältida, sest tulevik on ebaselge ja projektid tahetakse valmis saada minimaalse aja ja riskiga.

Ärikinnisvaraga tegelevad fondid on huvitatud suure tootlusega rahavooprojektidest. Enamjaolt tuntakse huvi suurlinnade äripiirkondade uute büroohoonete ja kaubanduskeskuste vastu. Väga tähtsaks loetakse energiasäästlikust ja madalaid halduskulusid.