Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Majandusministeerium: hinnalangus tööstuses jätkub
Töötleva tööstuse tootjahinnad langesid oktoobris kolmandat kuud järjest, hinnatõus on pidurdunud ka toiduaine-, joogi- ja keemiatööstuses, kommenteeris majandus- ja kommunikatsiooniministeerium täna avaldatud statistikat.
Statistikaameti andmetel olid hinnad keskmiselt 0,1% madalamad kui septembris, samas aastataguse perioodiga võrreldes olid hinnad 3,5% kõrgemad. Sel aastal on Eesti töötleva tööstuse hinnad liikunud üldiselt sarnaselt Euroopa Liidu näitajatele.
Jätkuvalt on hinnatõus pidurdunud aasta esimesel poolel tõusu vedanud tööstusharudes, nagu toiduainetööstus (aastane kasv 5,2%), joogitootmine (6,5%), keemiatööstus (9,8%). Toiduainete tootmises on hinnatõus eriti järsult pidurdunud piimatööstuses, kus tootmine kallines aastaga 1,3%, aasta algul ulatus aastane hinnatõus tihti enam kui viiendikuni. Valdavalt võib põhjustena välja tuua tooraine odavnemise ning oodatava nõudluse vähenemise. Eesti ettevõtjad on sarnaselt teistele riikidele muutunud tuleviku suhtes ebakindlamaks, tunnetatakse tellimuste vähenemist ning tootmismahu prognoosid on tagasihoidlikumad.
Ettevõtjad ootavad lähikuudeks valdavalt müügihindade püsimist muutumatuna. Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitluse põhjal arvas üle 80% ettevõtjatest, et hinnad jäävad järgneva kolme kuu jooksul samaks. Survet hindade langetamiseks tunnetatakse rohkem puidutööstuses. Teistes tööstusharudes ootab arvestatav osa ettevõtjaid veel hindade kasvu, kuid viimastel kuudel on nende osatähtsus tugevasti langenud.
Oktoobris jätkusid ekspordi- ja impordihindade arengus sarnased muutused eelneva kuuga. Septembrist olid ekspordihinnad keskmiselt 0,5% ja impordihinnad 0,9% võrra madalamad. Ekspordihindade kuine langus on kestnud juba kolm kuud, impordihinnad kahanesid teist kuud järjest. Nõudluse vähenemine maailmaturul ei võimalda enam Eesti eksportööridel oma kaupade hindu tõsta. Samal põhjusel on ka paljude toormete maailmaturuhinnad hakanud langema. Oktoobris oli impordihindade kuine langus suurim naftasaaduste osas. Ekspordihindade aastane kasvutempo aeglustus oktoobris 8,4%-ni ja impordihindade sama näitaja 10,2%-ni.
Oktoobris olid kõrgemad ekspordihindade aastakasvud endiselt rõiva- ja keemiatööstuses (vastavalt 19% ja 15%). Rõivatööstuses tõusid hinnad ka kuises võrdluses kõige kiiremini (2,8%), samas keemiatoodete väljaveohinnad olid võrreldes eelmise kuuga kerges languses. Uute talviste kollektsioonide väljatulek on võimaldanud veel rõivatootjatel hindu tõsta. Oktoobris jätkus toiduainete ekspordihindade aastase kasvutempo pidurdumine, aastane hinnatõus jäi juba alla 10%. Toiduainetel on ka eelmise aasta oktoobrikuu võrdlusbaas juba oluliselt kõrgem kui eelneval kuul. Suurim aastane hinnalangus oli endiselt põllumajandussaadustel, kuid langustempo aeglustus oktoobris märgatavalt ja kuiselt oli juba 2%-line hinnakasv. Sesoonsed tegurid hakkavad taanduma, samas parem saak kui aasta varem hoiab põllumajandussaaduste hindu madalal.
Naftassaaduste impordihinnad langesid oktoobris eelmise kuuga võrreldes 4,7% ja nende aastakasv aeglustus kolmandikuni. Toormehindade langus kahandas ka keemia- ja tekstiilitööstuse toodete ning toiduainete impordihindade aastaseid kasvutemposid vastavalt 22%, 14% ja 12,5%-ni. Esmakordselt näitasid aastases võrdluses kerget langust puidu ja puittoodete sisseveohinnad, kuiselt oli kahanemine 2,3%, mis tulenes puidu maailmaturuhinna langustrendist. Jätkuvalt on aastaga kõige enam vähenenud elektroonikaseadmete impordihinnad (ligi 4%).
Negatiivsed arengud maailmaturul ei lase ka järgneval kuul ekspordi- ja impordihindu kasvatada, samas nafta maailmaturuhind on novembris näidanud kerget tõusu.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.