Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Krediiti kindlustatakse ka vaid kodumaiste ostjate puhul

Kairi Vaade-Kuusemets 23. november 2011, 00:00

Müüjate ettevaatlikumaks muutumisest annab tunnistust krediidikindlustuse poliiside arvu ja krediidilimiitide mahu kasv nii eelmisel kui ka sellel aastal. Ostja finantsolukorrast ja müüja vajadusest lähtuvalt annab krediidikindlusselts müüjale krediidilimiidi - summa, mille ulatuses soovitab ostjale krediiti müüa. Limiidi ulatuses on see summa ka kindlustatud. 2010. aasta lõpuks andis krediidikindlustusselts Coface Eestisse eksportijaile siinsete importijate kohta välja veidi üle 290 miljoni euro ulatuses krediidilimiite. Selle aasta augusti lõpuks oli summa kasvanud 21% jagu ja aasta lõpuks kasvavad limiidid veelgi.

Lätis oli vastav kasv 33% ja Leedus 46%. Eesti tagasihoidlikum tõus on tingitud sellest, et saime masu ajal väiksemaid tagasilööke. Usaldus müüa krediiditingimustel Läti või Leedu ettevõtetele on taastunud alles sellel aastal. Krediidilimiitide mahte mõjutab ka üldine riigi reiting. Meie hinnangul on Eesti riigireiting Balti riikidest parim - A3. Eelmisel aastal oli see A4. Leedul on A4 ja Lätil B. Võrdluseks: Norral ja Rootsil on reiting A1 ja Soomel A2.

Eesti eksportijad kindlustavad oma müüki peamiselt põllumajanduse ja toiduainete sektoris, järgnevad mineraalide (k.a kemikaalid, naftatooted, plastmass, ravimid ja klaas) sektor, metallitööstuse valdkond ja ehitussektor. Riigid, kuhu on enim krediidilimiite küsitud, on Läti, Leedu, Soome, Saksamaa ja Rootsi. Sel aastal on soovitud krediiti kindlustada ka siis, kui ettevõttel on ainult kodumaised ostjad. Samuti kasvab huvi kindlustada Euroopa ostjaid, kes tundusid veel mõni aasta tagasi väga turvalised.

Millal on krediidikindlustust on vaja? See on kindlasti vajalik siis, kui müüjal on vähe ostjaid, kuid nende krediidilimiidid on suured. Kui üks ostjaist raskustesse satub, võib see tõmmata raskustesse ka müüja. Teistpidi, krediidikindlustust ei ole vaja jaekaubanduses, kus on palju väikesemahulisi ostjaid.

Mitmete ettevõtete krediidihalduse poliitika oli enne kriisi, selle ajal ning on ka praegu selline, et ükski kaup ei lähe krediiditingimustel välja ilma krediidikindlustuseta. Võin väita, et need ettevõtted tulid majandussurutisest kahjudeta välja. Müügid langesid, kuid kahjusid kaupade eest saamata jäänud raha tõttu ei olnud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 19:06
Otsi:

Ava täpsem otsing