No kuhu euro kukub?

Ega see mingi uus idee ei ole. Omal ajal valiti ikkagi teistsugune süsteem. Riigil sellist võimekust polnud. Kui riik hakkaks seda looma nüüd, siis see tähendaks jälle suuremat maksukoormust, riigi kulusid ja see on mõneti ka ilmavaateline küsimus.

Kujutame ette, kui oleks näiteks kriisi ajal olnud riigi pensionifondidel selline kukkumine, siis oleks ju kokku kukkunud ka poliitiline süsteem, kuigi me kõik tajusime, et riik polnud selles kriisis süüdi. Vähemalt oli ta vaid üks süüdlaste reas. See oli ülemaailmne, see oli Eesti majanduse ja ühiskonna ühine probleem. Siis oleks kogu viha läinud valitsuse vastu ja see oleks olnud väga sügav demokraatia probleem. Majanduskriis ei tohi muutuda demokraatia probleemiks.

See risk oleks palju kõikehõlmavam, sest tegelikult ei ole riigi funktsioon spekuleerida, väärtpaberiturud peavad seda tegema oma reservide piires. Kui ta (riik) võtab vastutuse inimeste enda raha paigutamise osas, siis ma kardan, et see oleks äärmiselt ohtlik demokraatia.

Ma ei ole kursis, et peaminister midagi sellist on rääkinud. Mida see ülevaatamine tähendab? See võis olla mingi kõrvaline lause, spekulatsioon.

Euro pole kuskile kukkunud.

Nukker on see, et teed BBC hommikul lahti ja siis räägitakse ainult Eurotsooni kriisist rõhutatult ja angloameerika ajakirjandus naudib seda. See on ka ainus teadmine, mida ka meie inimesed ammutavad. Selle huvi on tõmmata tähelepanu kogu aeg Eurotsoonile ja Euroopale, mitte Ameerikale. Ega Britid paremas saeisus pole, ei defitsiidi ega võlgade seisukohast. Ja kursi osas on euro paremas seisus kui nael või dollar. Küsimus on üksikute riikide probleemis. See, et Euroopa maadleb solidaarsuses ja ühisvaluuta tõttu nende üksikute riikidega, keda tõsi tuleb juurde, seetõttu usaldus langeb.

No kuhu ta kukub? Kas maakera võiks kukkuda maha või?

Rahaühik euro on ju suurepärane edulugu. Edutus on riikide rahanduses, mis pööranud majanduse vastu. See jama (asi) hakkab peale 2008. aastast, kus kõik uskusid majanduse stimuleerimise ja automaatsetesse stabilisaatoritesse pikka aega. Defitsiidid läksid lakke, laenuvajadus läks lakke. Alguses oli kõik tore, aga siis selgus , et laenu andmine kadus ära ja nüüd pöördus see omakorda majanduse vastu. Et on lihtsalt selline kriisi faas.

Mis on ettevõtjate plaan? Olla konservatiivne ja hinnata seda, kuidas on kriisi ajal kohanetud. Statistiliselt on Eesti majandus hästi kohanenud – orienteerinud ümber, vähendanud kulusid, palku kärpinud. Mentaalselt kindlasti siseturu asemel vaatab laiemalt ringi. Riskid on igal pool, nii sise kui välis. Aga sellist hullust, mis siin oli ja mida arvamusliidrid kõik kiitsid, et: “See oli meie teenitud raha! Võtame laenu ja tarbime, võtame veel laenu ja ehitame! “ Seda üleinvesteerimist ja ülekulutamist enam ju ei ole. Tervis ja vorm on Eesti ettevõtetel keskeltläbi parem, aga oma riske peab igaüks hindama individuaalselt. Keskeltläbi on ju väga tubli oldud!