Eesti börsiettevõtete tulemused paranesid

Tallinna börsil 15 ettevõttest neli olid kahjumlikud.

Hüppelise 36kordse kasumikasvu tegi Silvano FG, kes teenis 8,05 mln eurot. Ettevõttele mõjusid hästi Valgevene rubla devalveerimine, mis vähendas tootmiskulusid. Käive kasvas 18 protsenti, 30,4 mln eurole.

Tallinna Kaubamaja kasum kasvas 40 protsenti, 12,9 miljonile eurole. Kuigi me räägime konsolideeritud tulemustest, ütleme küll  Tallinna Kaubamaja, aga peame silmas pigem, et tegemist on  Selveritega.

Ülekaalukalt suurima kasumi teenis Tallink. Kompanii kasum kasvas 23 protsenti, 54 miljonile eurole. Käive kasvas üheksa protsenti, 296 miljonile eurole. Märkimisväärne, et Tallink andis üle 69 protsendi meie börsiettevõtete koondkasumist.

Vähemalt neli miljonit kasumit panid lauale ka Tallinna Vesi ja Olympic EG. Esimese kasum vähenes 27 protsenti, 4,4 miljonile eurole, teisel aga kasvas 48 protsenti, neljale miljonile eurole. Tallinna Vesi on hädas regulaatorite survega. Olympicul läheb seevastu hästi ja ettevõte hakkab Kesk- ja Ida-Euroopast kaugemale vaatama. Justkui möödaminnes kardetakse rahasüsteemi pärast, mistõttu soetati riskijuhtimise eesmärgil kulda. Investorite seas tekitas poleemikat, et tegevus, mida ettevõte nimetab osaks riskide maandamisest, on tegelikult riskide võtmine. Iseasi, kui Olympic hindaks oma tulemusi kullapõhiselt, kuid aruandest seda ei paista 1 – aruanded on ikka eurodes. Ehk mõtlevad investorid liiga lühiajaliselt ja bilansikeskselt, mõtlemata suurema pildi peale.

Viisnurk ei soovita tähelepanu suurele numbrile pöörata. Viisnurk kasvatas järsult kasumit, kuid ettevõtte juhtkond ei soovita sellele suuremat tähelepanu pöörata, kuna tulemus sisaldas suurelt soetatud varade ümberhindlusest tulemust. Ettevõte ostis mais pankrotipesast Püssi kiudplaadivabriku, mille põhitegevusala on puitkiudplaatide tootmine, makstes soetatud äriüksuse eest 4 miljonit eurot. Kuna tegemist oli pankrotivara müügiga olukorras, kus potentsiaalsetel ostjatel oli väga raske leida finantseerimist, siis oli ettevõttel võimalik omandada nimetatud varad õiglasest väärtusest oluliselt soodsamalt. Ostetud osaluse soetusmaksumus summas 4,19 mln eurot oli väiksem kui omandatud netovara õiglane väärtus summas 6,64 mln eurot, seepärast kajastati tekkinud negatiivne vahe kohe kasumiaruandes summas 2,46 mln eurot. Üksuse varade hindamisel kasutati väliste ekspertide abi – suurematest objektidest tootmisliini hindas Pöyry Management Consulting Oy ning kinnistuid Uus Maa kinnisvarabüroo.

Paremini läks ka Nordeconil, kelle kahjum vähenes aastaga 1,9 miljonilt eurolt 0,5 miljonile eurole.

Aktsiad tõid Harju Elektrile kahjumi. Suurima kahjumi võttis sisse Harju Elekter, kes hindas ringi PKC Grupi osaluse turuhinna muutust. Kuna aktsiaturgudel on näguripäevad, tuli sellest kahjum. Mullu oli ettevõtte koondkasumi emaettevõtja osa 1,6 mln eurot, nüüd aga kahjum 6,4 miljonit eurot. Ettevõtte ärikasum, kus osaluse ümberhindlus mõju ei avalda, vähenes 12,2 protsendi võrra, 806 000 eurole.

Baltika kahjum vähenes 2,2 miljonilt eurolt 1,3 miljonile eurole. Areng toimus positiivses suunas, kuid kahjum oli jätkuvalt suur. Ettevõtte käibe kasv oli null protsenti, kuid tulemus saavutati oluliselt väiksema müügipinnaga.

Arco Vara tulemus halvenes kõigis segmentides, kuid suurim negatiivne oli ehitusdivisjoni tulem. Ettevõtte kahjum paisus 0,1 miljonilt eurolt 1,7 miljonile. Ekspress Grupp rabeles välja 0,17 miljoni eurosest kvartalikahjumist ja teenis 87 000eurose kvartalikasumi.

Tähelepanuväärne on see, et vaid ühe ettevõtte käive vähenes. Selleks oli marginaalne kinnisvaraarendaja Trigon PD, mille renditulu vähenes 6759 eurolt 5380 eurole. Kui mullu oli ettevõtte kahjum 4270 eurot, siis seekord teeniti 15 234 eurone kasum.

Koondkäive kasvas aastaga 13 protsenti, 683,7 miljonile eurole. Koondkasum kasvas 21 protsenti, 77,9 miljonile eurole.