EKSPORT. Külaline on isast tähtsam

07. detsember 2011, 00:00

Peaminister Andrus Ansipi ja kaubanduskoja äridelegatsiooni tutvumisvisiiti võib nimetada edukaks. Mõni ettevõte sõlmis kokkuleppeid, osa piirdus tutvumisega.

“Saime hulganisti kasulikku infot. Tutvusime Türkmenistani suurima mööblitööstusettevõtte omanikuga, kes kasutab suure osa riiki sisseveetavast plaadist ja täidab riiklikke tellimusi,” kommenteeris Repo Vabrikud ASi juhatuse esimees Tiit Kolk.

Ta täpsustas, et nad leppisid kokku lamineeritud plaadi proovipartiis veel selle aasta sees. “Samuti tutvusin isiklikult meie plaadi maaletoojaga Türkmenistanis, kellega olime teinud episoodilisi tehinguid aastail 2008–2010, kuid polnud veel kohtunud. Ka temaga sõlmisime konkreetseid kokkuleppeid,” sõnas Kolk. Ta veendus taas, et isiklikud kohtumised aitavad ärile väga hästi kaasa. Repo Vabrikute visiidi eesmärk oli leida uusi ärikontakte ja suurendada plaadi müüki Kesk-Aasias.

Defedec OÜ juhatuse liikme Jaanus Tamme sõnul käisid nad uurimas, millised võimalused on nende tehnoloogiat kasutada Türkmenistani piirikaitses.

Tema sõnul ei saa ühe visiidiga kohe aru, kas nad said midagi endale kasulikku. “Peab kindlasti järeltööd tegema, et aru saada, milline on potentsiaal. Praegu ei oska öelda, kas plaanime sinna veel minna,” sõnas Tamm.

Visiidi raames toimunud Eesti-Türkmenistani äriseminaril tutvustati mõlema riigi ärikeskkonda ning eraldi energeetika- ja transpordisektorit.

Kolgi sõnul on Türkmenistan arvestatav ekspordi sihtturg. “Sinna saab mööda raudteed suhteliselt hästi ligi. Riik teenib järjest kasvavat tulu gaasi ja nafta müügist ning investeerib seda tulu ühiskondlikku ja elamuehitistesse ning teedesse miljardeid dollareids aastas,” sõnas Kolk. Riik on võtnud suuna tõsta võimalikult kiiresti rahva heaolu energiakandjate eksporditulu arvel. “Seda on igal sammul näha. Inimeste ostuvõime kasvab. Samas on elukeskkond veel väga vaene ja mahajäänud,” sõnas Kolk.

Rääkides riigi eripäradest märkis Kolk, et inimesed on ausad ja otsekohesed, idamaadele omast kavaldamist pole. “Türkmenistani turule on keeruline siseneda, kui pole isiklikke kontakte. Neid saada on samuti keeruline, kuna see pole internetiriik. Kehtib range viisarežiim, niisama riiki sisse ei saa. Väliskaubanduses ja rahaülekannetes on piiranguid jne,” rääkis Kolk väljakutsetest.

Ta rõhutas, et inimesed on väga külalislahked. “Türkmenistani vanasõna ütleb, et külaline on isast tähtsam, ja seda oli tõesti tunda kogu visiidi jooksul,” tõdes Kolk.

Eesti järel saabus riiki suur Saksa delegatsioon. Tallinna Sadama juhatuse liige Allan Kiil märkis, et Eesti peab saavutama märksa suurema koostöö Türkmenistaniga. “Selleks me peame olema kursis sellega, mis toimub ka kaugemal kui ainult nn meie koduukse taga,” sõnas Kiil. Selles mõttes oli peaministri büroo ja Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja algatus teha ärivisiit Türkmenistani igati teretulnud ja õigustatud. “Eestil väikse riigina on väga oluline olla rahvusvahelisel pildil kõige sellega, mida me oskame hästi teha ja milles me oleme võimelised ükspuha kellega konkureerima,” rääkis Kiil.

Kiili sõnul näitab Türkmenistani kui riigi olulisuse fakt, et kohe pärast Eesti delegatsiooni lahkumist saabus sinna ligi 150-liikmeline äridelegatsioon Saksamaalt, mida juhtisid samuti valitsuse esindajad ning nende visiidi eesmärk oli meiega üsna sarnane.  “Seega – tuleb olla aktiivne ja leida uusi väljundeid ka turgudel, mis esmapilgul võivad tunduda kauged ja ligipääsmatud või ebaolulised, kuid millel tegelikult on potentsiaali ka meie kohaliku majanduse edendamiseks. Praegu on näiteks Türkmenistani partner e-riigi arendamisel Leedu – miks ei võiks see olla aga Eesti,” arutles Kiil.

Kaubanduskoja peadirektori Mait Paltsi sõnul on koostöölepingu allkirjastamine Türkmenistani kaubanduskojaga oluline samm, millest tulenevalt on edaspidi ettevõtjatele võimalik Türkmenistani ärivõimaluste kohta rohkem ja operatiivsemat infot anda. “Näiteks on sealsel kaubanduskojal suur roll riiklike messide korraldamisel, kuhu ka Eesti ettevõtjaid osalema oodatakse ja kus sageli reaalsete ärisidemeteni jõutakse,” lisas Palts.

Paltsi sõnul oli äriseminaril jutuks, et koostöö  Eestiga on seni olnud vähene. “Ühe põhjusena nimetati vestluste käigus otseselt ka asjaolu, et ametlikke visiite Eestist Türkmenistani varem toimunud ei ole. Sealseid äritavasid arvestades on sellistel visiitidel (koos äridelegatsiooniga või ilma) aga väga oluline roll ja koht,” lausus Kiil.

Otsuseid tehakse kõrgemal tasemel. Kiili sõnul on tegemist regiooni ühe rikkama riigiga, kus pikaajalised ja põhjapanevad otsused tehakse kõrgel tasemel ning selleks peab ka ise seal kõrgeimal tasemel ning oma parimas kvaliteedis kohal olema. “Julgen väita, et sellega saime ka seekord eeskujulikult hakkama,” tõdes Kiil.

Tallinna Sadam kohtus sellel visiidil riikliku veetranspordi teenistusega, kes on peamine kohalike sadamate haldaja, ning tutvus nende lähituleviku arenguplaanidega. “Nende huvides on välja arendada oma laevastik ning eriti peamine sadam pealinnas,” selgitas Kiil. Kuivõrd Türkmenistan on oma sadamate infrastruktuuri rajamisega alles üsna alguses, saab Tallinna Sadam olla neile oma kogemuste ja oskusteabega abiks tänapäevaste sadamarajatiste ehitamisel. “Samuti oleme valmis tegema koostööd Türkmenistani merendusalase seadusloome arendamisel ja seda eriti sadamaseadustikku puudutavates küsimustes. Oma praeguses sadamaseadustikus on nad aluseks võtnud tegelikult just Eesti sadamaseaduse ning tuginevad oma tegevuses paljuski juba praegu Eesti kogemusele,” rääkis Kiil. Ta lisas, et nad  leppisid kokku Türkmenistani ametiisikute vastuvisiidi Eestisse, et neid küsimusi lähemalt arutada.

Paltsi sõnul tunti Türkmenistanis selget huvi koostöövõimaluste vastu veel infotehnoloogia, meditsiini ja laevaehituse valdkonnas.

 

Tasub teada

  • Türkmenistan

Elanikke ligi 5 miljonit
riigijuhid:
president ja valitsusjuht Gurbanguly Berdimuhamedow
asepeaminister, välisminister Rashid Meredov
nafta ja gaas: Türkmenistani peamised ekspordiartiklid on gaas, toornafta ja naftatooted. Viimaste aastate uuringute põhjal võib omada suuruselt teist gaasivaru maailmas, millest tahavad osa saada ka Venemaa, Hiina ning Euroopa Liit.
President Berdimuhamedowi sõnul on riigil plaan hakata gaasi ka töötlema ning selleks otsitakse välispartnereid.
Analüütikud prognoosivad, et Türkmenistan suurendab lähema kümne aasta jooksul oma ekspordimahtu neli korda. Praegu kulgeb Türkmenistani nafta ja naftatoodete põhiline transiidikoridor Musta mere kaudu. Kui riigi naftatoodete ekspordi kasv jätkub, on Läänemeri Türkmenistanile kindlasti atraktiivne, sest Musta mere terminalide võimsus ja torujuhtmete läbilaskevõime on piiratud.
suhted euroopa liiduga: 
EL on Türkmenistani kolmas kaubanduspartner Türgi ja Hiina järel ning teine ekspordipartner.
EL on huvitatud gaasitorust Türkmenistani ja Euroopa vahel, mis suurendaks oluliselt Euroopa energiajulgeolekut.
EL on otsustanud avada Türkmenistanis Kesk-Aasia eriesindaja regionaalse esinduse.
suhted Eestiga:
Potentsiaali majanduskoostööks on eelkõige laeva- ja sadamaehituses, transiidialal, e-valitsemise arendamisel, turismis ja lennunduses, leiti peaminister Andrus Ansipi kohtumistel valitsusjuhtidega.
Majandussuhted ja vastastikused investeeringud on praegu tagasihoidlikud. Riigipead allkirjastasid tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise lepingu, millega luuakse soodsad tingimused investeeringuteks ning inimeste, kaupade ja teenuste vabaks liikumiseks.
Ansip kinnitas, et vajadusel suudab Eesti pakkuda transiiditeenust ka raudteel saabuvatele naftasaadustele.
Transiidi kõrval hindasid riigijuhid potentsiaalseks koostöövaldkonnaks e-riigi arendamist, nimelt tahab Türkmenistan luua riigi- ja kohalike omavalitsuste ühtse dokumendihaldussüsteemi.
Estonian Air on huvitatud uutest sihtkohtadest Kagu-Aasias. Juba praegu teevad Eestist Indiasse või Taisse suunduvad lennukid tankimiseks Türkmenistanis vahemaandumisi.
Ühiseid huvisid on võimalik leida ka kõrghariduses ning kultuuri- ja meditsiinialases koostöös.
Eesti esimene suursaadik Türkmenistanis Jaan Hein andis oma volikirjad üle sel kuul.

Allikas: valitsuse veebileht

 

Taust

  • Tähelepanu all Kesk-Aasia

Viimastel aastatel on peaminister külastanud kord aastas üht Kesk-Aasia riiki, eelmisel aastal Usbekistani, üle-eelmisel aastal Kasahstani ja tänavuse aasta Türkmenistani visiit on loogiline jätk Eesti välispoliitikale Kesk-Aasias.
Kes käisid peaministriga Türkmenistanis:
Repo Vabrikud: Tiit Kolk
Olympic Entertainment Group: Armin Karu
Tallinna Sadam: Neinar Seli,
Allan Kiil, Kalev Lillo
CF&S Estonia: Tarmo Nurmetalo 
Corpore: Meelis Kubits
Defendec: Jaanus Tamm
G4S: Peeter Tohver
Eesti Energia: Sandor Liive
EAS: Ülari Alamets
Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda: Mait Palts, Eva Maran

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    04. December 2012, 13:24
    Otsi:

    Ava täpsem otsing