Norra: rohkem uusi võlakirju = madalam tootlus

Nii paradoksaalne, kui see ka ei näiks, tähendaks rohkem emiteeritavaid võlakirju madalamat tootlust.

Norra valitsus soovib emiteerida tuleval aastal täiendava 40 miljardi Norra krooni ehk 6,9 miljardi dollari eest võlakirju, et otse finantseerida eksportööre. Muidu plaanis Norra emiteerida 22 miljardi Norra krooni eest valitsuse paberit.

Peaminister Jens Stoltenberg ütles 18. novembril, et Eksportfinants  lammutatakse, kuna kapitalireeglid piiravad liigset laenude andmist ühte sektorisse.

Eksportfinantsi, mis on emiteerinud 35 miljardi dollari eest võlakirju, omanikud on näinud oma portfellide langust. Moody’s on kärpinud Eksportfinantsi reitingut seitsme pügala võrra rämpsuks ja Standard & Poor’s viie pügala võrra.

Kummalisel kombel võib täiendavate võlakirjade emiteerimine muuta Norra finantseerimise odavamaks.

„Kui Norra tuleb turule, teeb ta seda suhteliselt soliidselt eelarvebaasilt,“ ütles Lombard Odier Investment Managersi fondijuht Gregor MacIntosh. „Kui nad veidi rohkem võlakirju emiteerivad, tundub see minu jaoks positiivne. Strateegilisest perspektiivist on see hea investeering.“

Norra valitsuse võlakirjade probleem on turu väiksus. Norra võlakirjaturu keskmine päevane käive on vaid 1,2 miljardit Norra krooni ehk 209 miljonit dollarit. Seevastu naabri Rootsi võlakirjaturu käive on 17,3 miljardit Rootsi krooni ehk 2,6 miljardit dollarit päevas.

„Ma olen päris kindel, et kui meil oleks likviidsem turg, nagu näiteks Rootsis, oleksid Norra võlakirjatootlused palju madalamad,“ ütles Danske Banki vanemdiiler Leif Inge Christensen. „Rootsi valitsuse kümne aastase võlakirja tootlus on Norra omast kõvasti madalam. See ei oleks nõnda, kui meil oleks sama likviidsus.“

Norra on maailmas rikkuselt teisel kohal inimese kohta. Riigil on 560 miljardi dollari suurune valitsuse investeerimisfond, mistõttu Norral on varasid kohustustest rohkem. Suurem võlapakkumine võib aidata euroalalt pagevatele investoritele leida uus koht raha parkimiseks. Mõned võlakirjainvestorid on seni ära põlanud Norra võlakirjaturu selle väiksuse tõttu (maht 204 miljardit Norra krooni). Nii Norra kui Rootsi valitsuste krediidireiting on maksimaalsed AAA. Rootsi valitsuse võlakirjaturu maht oli 540 miljardit Rootsi krooni.

Rootsi 10aastase võlakirjade tootlus oli 1,77 protsenti aasta baasil võrreldes Norra 2,4 protsendiga.