"Ettevõtjad lükkavad investeeringuid edasi"

Silvia Kruusmaa 09. detsember 2011, 16:27

Investeeringute kasv selle aasta IV kvartalis võib tulla oodatust tagasihoidlikum, kuna kardetakse võimalikku välisnõudluse langust.

Täna avaldatud SKP täpsustatud andmetest selgub, et selle aasta kolmandas kvartalis kasvas majandus eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 8,5% (esialgsetel andmetel 7,9%). Jätkuvalt panustas enim töötlev tööstus, kus toodangust enamik müüakse välisturgudele. Samas on töötleva tööstuse aastakasvud aeglustumas – sesoonselt korrigeeritud andmetel aeglustus töötleva tööstuse kogutoodangu kasv 32,7%-lt II kvartalis 16,7%-le III kvartalis (aastakasv, püsihindades). Kindlasti mõjutab siinseid kasvumäärasid ka tugev võrdlusbaas – eelmise aasta III kvartalis kasvas töötleva tööstuse toodang (sesoonselt korrigeeritud andmetel) 19,5%.

On selge, et toodangumahud on üsna pika perioodi jooksul jõudsalt kasvanud, mis omakorda tähendab, et üpris keeruline on kõrgetelt tasemetelt edasi kiiresti kasvada, kommenteeris analüütik Annika Paabut. Töötlevat tööstust mõjutas III kvartalis enim arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmise allharu lisandväärtuse kasvu aeglustumine. Täiendavalt töötlevale tööstusele on majanduskasvu panustanud tegevusalad nagu ehitus (1,4 pp), info ja side (0,9 pp), põllumajandus (0,5 pp) ja veondus ja laondus (0,5 pp). Eelnev viitab majanduskasvu muutumisele laiemapõhjalisemaks.

Eksport kasvas III kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 24,2% (sesoonselt tasandatud andmetel) ning moodustas SKP-st rekordilise 96,4% (ELi keskmine on 43,9% SKP-st) näidates veelgi selgemini, et Eesti on väga väike ja väga avatud majandus, mille taastumine seni on suuremal määral olnud ekspordipõhine, sõnas Paabut. Ka impordimahud kasvasid kiiresti – III kvartalis kasvas import püsihindades aastatagusega võrreldes 30,6%. Netoekspordi panus majanduskasvu oli III kvartalis juba negatiivne (-2,9%) viidates sellele, et peamine panustaja oli sootuks sisenõudlus. Kiire kaubavahetuse kasv on loonud soodsa pinnase ka sisemaise nõudluse kasvuks – kasvanud nõudlus toob kaasa nii töökohtade loomise kui ka täiendavate investeeringute vajaduse. III kvartalis oli sisenõudluse panus 14,2% andes aastaseks kasvuks 15,1% (aasta esimesel poolel kasvas sisenõudlus keskmiselt 10,7%).

Eratarbimine kasvas aastases võrdluses 5,1% (eelmisel kahel kvartalil keskmiselt 3,6%) ning kapitali kogumahutus põhivarasse 34,1% (I ja II kvartalis vastavalt 20,7% ja 15,5%). Investeeringute kasv tugineb peamiselt investeeringutele masinatesse ja seadmetesse, mille on tinginud ilmselt tootmise uuendamise/efektiivistamise vajadus lähtuvalt kiiresti kasvanud nõudluses. Lisaks viitab investeeringute kasv ka kasvanud ehitusmahtudele (ehituse tegevusala lisandväärtus kasvas aastases võrdluses 24%). Oma osa on siin ka valitsuse kohustusel investeerida CO2 kvoodimüügist saadud tulu avaliku sektori asutuste ja institutsioonide hoonete energiasäästlikumaks muutmisse.

Majapidamised kulutasid toodetele ja teenustele hinnamuutusi arvesse võttes eelmise aasta sama ajaga võrreldes 5,1% rohkem. Peaasjalikult soetati kestvuskaupu (kodumasinad, sisustus jmt) ning tarbiti teenuseid – aastatagusega võrreldes on indiviidid enam kulutanud restoranides söömisele ja majutusele ning tervishoiule. Viimast kinnitab ka kasvanud siseturistide arv (selle aasta kümne kuuga majutati eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 72 000 turisti enam).

Aasta viimasel kvartalil majanduskasv meie hinnangul aeglustub ning seda ühelt poolt kõrgema võrdlusbaasi ning teisalt kasvanud segaduse tõttu euroala riikides, märkis Paabut. Viimane mõjutab aga oluliselt kas otseselt või kaudselt ka meie peamiste partnerriikide majandusaktiivsust, misläbi võivad ka Eesti ekspordimahud olla oodatust väiksemad. Samas ei viita töötleva tööstuse kindlustunde indeksid toodangumahtude ja tellimuste vähenemisele, mistõttu usub Swedbank, et kasvu aeglustumine leiab aset pigem järgmisel aastal. Ka ootame sisenõudluse panuse kasvu – majapidamiste tarbimine jätkub ning seda toetab aeglustuv hinnakasv ning ootamatult soe talv, mis omakorda tähendab väiksemaid kütte- ja energiakulutusi. Ka ootab Swedbank Paabuti sõnul investeeringute kasvu jätkumist aasta viimases kvartalis. Kuigi peab mainima, et ilmselt on paljud ettevõtjad oma investeerimis- ja töökohtade loomisega seotud otsuseid pigem edasi lükkamas kuna kardetakse võimalikku välisnõudluse langust ning eelistatakse selleks valmis olla. See aga võib tähendada, et investeeringute kasv selle aasta IV kvartalis võib tulla oodatust tagasihoidlikum.

Septembris valminud prognoosi kohaselt kasvab Swedbanki hinnangul majandus sel aastal keskmiselt 7,6%, mis jääb tänaseid andmeid arvesse võttes prognoosivahemiku konservatiivsemasse poolde ning on üpris tõenäoline, et aasta keskmine majanduskasv ulatub 8%-ni.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
12. December 2011, 16:43
Otsi:

Ava täpsem otsing