Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Pangajuhtidel aeg piduri asemel gaasi vajutada

15. detsember 2011, 00:00

Nelik Priit Perens, Riho Unt, Vahur Kraft ja Aivar Rehe vastutavad Eesti majanduse vereringe eest, suunates suurusjärgus 13 miljardi euro liikumist ja teenides sellelt ainuüksi selle aasta üheksa kuuga 226 miljonit eurot kasumit. Kuid aasta elavdaja asemel ähvardab Eesti nelja suurima kommertspanga – Swedbanki, SEB, Nordea ja Sampo – juhti aasta piduri tiitel.

Äripäeva hinnangul sõltub just Priit Perensist, Riho Undist, Vahur Kraftist ja Aivar Rehest olulisel määral Eesti majanduse käekäik mitte ainult järgmisel, vaid ka sellele järgnevatel aastatel. Neist neljast sõltub, kas jätkub Eesti majandusest raha välja viimine, mis võib Eesti ettevõtete tiibu arengut nudida ning viia hullemal juhul majanduse surutisse. Või antakse ettevõtetele hapnikku, mis lubab majandusel veidi vabamalt hingata.

Pangad tõmbavad tegevust koomale. Eile esitas Eesti Pank karmi prognoosi, mille järgi Eesti majanduskasv aeglustub tuleval aastal ligi neli korda. Kuid vastupidiselt maailma lõpu kuulutajatele kutsus Eesti Panga juht Andres Lipstok ettevõtjaid olema äri ajamisel julgemad.

Ettevõtjad on seni kurtnud, et äri arengut pärsib ebakindluse kõrval ka laenukraanide suletus. Näiteks Nordea, mis seni konkurentidele agressiivse laenajana pinnuks silmas oli, teatas kavatsusest leebemaks muutuda. SEB ja Swedbank aga koondavad ja üürivad seejärel vabaks jäänud pinnad välja. Sõnaga – pankade prioriteet on tegevuse koomaletõmbamine.

Kui varem on majandusminister Juhan Parts kutsunud pangajuhte üles majandust elavdama ja peakontorite käskudele vastu seisma, siis eile ühines temaga ka Lipstok, öeldes, et Eesti pankade hea kapitaliseeritus ning hoiuste-laenude suhe loob laenude andmiseks tugeva aluse. Liptsok pakkus selleks välja ka plaani, teatades, et Eesti Panga kaudu võivad Eestis tegutsevad pangad 1% intressimääraga rahapoliitilist laenu küsida.

Pangajuhid väidavad, et laenu pakutakse praegu ja tulevikus vastavalt nõudlusele, kuid möönavad, et raha pakkumine väheneb. Ettevõtjate hinnangul karmistati laenutingimusi kriisi ajal järsult ning senimaani on raha kaasamisega suuri raskusi.

Teine vastuargument on, et otsused sünnivad kusagil mujal – Stockholmis või Kopenhaagenis. Kuid see ongi Perensi, Undi, Krafti ja Rehe töö: teha emapankadele selgeks Eesti tegelik olukord ja vajadused. Ning rahuldades nõudlust ja vajadust, teenida omanikele kasumit. Näib, et praegu arvestatakse kohaliku turu ootustega  vähe.

Kuid siin on ka teine mõõde. Alles eelmisel kuul pärjati üks juhtivatest suurpankadest aasta kõige vastutustundlikuma ettevõtte tiitliga. Kahtlemata väärt tunnustus omandab uues kontekstis teise mõõtme. Eestis tegutsevad pangad ei ole ainult kasumi huvides töötavad ettevõtted. Seda ka, kuid selle kõrval on neil laiem vastutus ühiskonna ees ja seda eelkõige oma põhitegevuse – raha vahendamise – kaudu. Kuid praegu on just selle arvel püütud koonerdada.

Pankade kõikumine ühest äärmusest, kus raha jagati valimatult, teise, kus kasumit tootval ettevõttel laenu ei pikendata või talle seda ei anta, ei ole mitte kellelegi kasulik. Pankade vastutustundlik Põhjamaine kuvand mõraneb.

Perens, Unt, Kraft ja Rehe seisavad valiku ees: kas olla passiivne või aktiivne, kas hoida jalga piduril või vajutada ka gaasi. Nende valikust sõltub rohkem kui nende isiklik saatus.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
04. December 2012, 16:11
Otsi:

Ava täpsem otsing