Leida Rammo usaldab börsi rohkem kui panka

ETV saates "Kahekõne" tunnistas Leida Rammo saatejuht Priit Kuusele, et on loomult riskija ja improviseerija ning väikeaktsionärina on tema portfellis eelistatud Eesti firmade väärtpaberid.

„Mul ei ole isegi Olympicu omasid, kuigi sealt oleks võinud aja jooksul saada dividende küllaldaselt. Ma olen võtnud peamiselt tööstusettevõtteid,” tunnistas Rammo, keda mitu põlvkonda eestlasi teab eelkõige filmidest "Viini postmark" ja "Noor pensionär".

Rammo hinnangul koorivad pangad meilt liiga palju raha ja sellest suur osa kulub hoiuse haldamisele: „See on imelik, et maksad arvet ja pead selle eest peale maksma.”

Kui saatejuht tundis huvi, kas proua Rammo mängib aktsiaturul protesti märgiks, teatas näitlejanna, et eesmärk on saada tagasi see raha, mis pank temalt võtab.Oma investeerimisedust rääkides jäi Leida Rammo napisõnaliseks: „Ma ei oska öelda, meil töötavad need ettevõtted väga hästi, nende plaanidega ei ole midagi halvasti, aga aktsia langeb. Ma ei saa aru, miks.”

Aktsiaturul esimeste sammude tegijatele soovitas Rammo: „Kõigepealt on vaja teada, kui palju teil raha on, sest mida rohkem te saate panna sisse, seda rohkem teil võib tulu tulla. Mul väga suurt raha ei olnud. Aga mina tegin nii, et ostsin aktsiad siis, kui need hästi madala hinnaga olid. Osta tuleb siis. Müüa võib siis, kui kõrged on.”

Aga kuidas õige hetk ära tabada? „Kõikumisi võib olla, aga kannatust peab olema. Spekulandid tõstavad ümber iga päev, müüvad, saavad tulu ka, aga see on spekuleerimine. See mind ei huvita. Mind huvitab see, et oleks kindel. Kunagi nad peavad tõusma, ja praegu ma loodan ka. Nad ei saa madalale jääda, seda enam, et need ettevõtted töötavad täiesti hästi.”

Mis need perspektiivikad sektorid on? „Näiteks Baltikat ma ei ostaks kunagi, sest inimesed ostavad hädavajalikke riideid, ma räägin rohkemast rahvast. Siis ma ei osta Olympicut, sest see ei tundu mulle eetiline, kuigi teatrid saavad sealt raha. Toiduainetetööstuse aktsiaid on mul. Ja praegu on mul Leedu teleaktsiad (TEO LT – toim), need on ainsad, mis mul väljastpoolt on.”

Juba kolm aastat on 87aastane teatri- ja filmilegend ka Äripäeva tellija ning loeb seda iga päev: „Praegu mul on silmanägemine nii halb, et ma ei saa ise lugeda, siis ma palun iga päev tütart, et ta loeks mulle, kuigi see teda absoluutselt ei huvita. Et ma oleksin kursis, siis ta loeb."

Autor: 1185-aripaev